Proloog

Sõidan praegu juba viiendat minutit läbi ahastavalt kauni lumetormijärgse Rootsi. Voolujooneline kiirrong, milles istun, kallutab ennast kurvidega sünkroonis ja minu tooli külge kinnitatud kõrvaklappides mängib kogu eelnevaga täiuslikus harmoonias kellegi surnud klassiku rahulik muusika.

Tähelepanu: see artikkel on kõigest ajaloolise väärtusega.

Kui reedel läbi Rootsi sõitsin oli maastik identne, kuid roheline ja rullus teises suunas, täna, pühapäeval on aga kõik valge. Seoses keskkonnamuutusega tundub see kõik kuidagi eepilisi mõõtmeid omandav.

Vahepeal mängukultuuriga läbipõimunud päevad on minu jaoks väga tulusad olnud ja üks mööda pead ringi keerelnud ja udusena tundunud idee hakkab päris maailma tulema. Arvan, et Rootsis toimunust jõuab veel lähikuudel erinevaid asju mõelda ja seetõttu kõnelen pigem sellest, mis kontseptsiooni siinne blogi kandma ja teenima võiks hakata.

Letargia ja sisalik

Oma isiklikku ajaveebi pidades olen end jupp aega välja elanud, vajadus veebis oma enese ja oma eraeluga eputada, aegajalt linke postitada hakkab vaikselt oma võlu kaotama ja mul on selge soov hakata pidama üht täiesti konkreetse temaatikaga ajaveebi, mille sissekanded oleksid veidi ühtlasema stiiliga, paremad, pikemad ja võib-olla mitte nii tihedad.

Dragon.ee foorumi tähtsus hakkab vaikselt kaduma: paljud ei viitsi enam sisse logida ja sündmustega kursis püsida: ometi arvan, et paljud viitsiks lugeda näiteks blogi, mille RSS tuleb ilusasti koju kätte ja mille sisu lõviosa ei moodustu paarilauselistest lõõpimistest ja huupivisatud teemavälistest kommentaaridest. Algul mõtlesin luua täiesti eraldi foorumit, kuhu ma tõstan ainult need inimesed kes soovivad, tahavad ja viitsivad midagi arutada: samas oleks see mõnes mõttes dragon.ee torpedeerimine, mida ma samuti teha ei soovi.

Huvitava paralleeli võin ma kohe samuti tuua. Kui kirjeldasin Rootsis meie larbi arengut, seda kuidas sündmused aset leidsid, teatasid Taanlased: See kõik on täpselt see, mis neil juhtus. Kõik huvitav algas veebilehe loomisega, kus inimesed kokku said, toimus suurtes kogustes sünergiat ja harrast arutelu, moodustusid tuumikgrupid, kes paiskusid kuskile laiali ja algne koht jäi soiku. Hiljem lõid tekkinud grupid ühise organisatsiooni ja hakkasid uuesti üksteist otsima. Samuti olid meie Jüriöö larbi kaadrid Skandinaaviale puhas 10 aasta tagune nostalgia.

Tagasi teemasse: meil on vaja kohta, mis edastaks infot kõigi tulevate mängude kohta ja kus saaks infot erinevate tegijate gruppide ja nende poolt viljelevate mängustiilide kohta.

Ühtlasi tahaksin ma üles ärgitada need, kes näevad larbi võimalusi laiemalt kui pseudofantasy ja lahingud. Pseudofantasy ja lahingud on toredad; neil on oma koht. Samas on aga meie hobi põnev ja selle serva-ala vajab veidi diskuteerimist. Kavatsen tuua teieni rollimänguteoreetilisi materjale. Soovin rohkem häid eksperimentaalmänge ja kavatsen selle nimel nii mängujuhte kui mängijaid teistmoodi mõtlema õpetada.

Seega tahaks, et blogi oleks rohkem nagu ajakirjandus, rohkem nagu Escapist ja selle suurem ülesanne oleks meie rollimängukvaliteeti parandada.

Erinevalt oma isiklikust blogist kavatsen siin lubada kommenteerimist, sest kahjuks olen ekslik, lühinägelik ja halb inimene, keda tuleb aegajalt maa peale tagasi ja niisama korrale kutsuda. Kommentaaridelt eeldaksime kvaliteeti: kirjutage nad ilusasti, konkreetselt ja põhjendatult. Kommenteerimine saab toimuma ebameeldiva tsensuuri tingimustes, kus teemakohatu arutelu ja rumal jutt vaikselt lihtsalt ära kaob. Arvestage.

Võimalik, et otsin üles rollimängijaid/asjapulkasid, kuulan nad üle ja postitan vastused siia üles. Võimalik, et siia tekib ka kommentaare toimunud mängudele, kuid võimalik, et mängude ajalugu tuleb veidi eraldi.

Eelolev oli väga larbikeskne: samas saab Letargia ja Sisaliku temaatika sisaldama ka lauataguse rollimängu ja võimalik, et ka näiteks lauamängude kohta käivat infot.

Ma ei välista, et ajapikku tekib siia tegijaid juurde või et löön kogu mänguvärgile käega ja hakkan väikesaarel põllumeheks või eskimoks. Samuti ei välista ma, et kasutan antud pinda mõne oma idee või projekti häbituks promomiseks.

Loodan, et sain oma idee selgitatud ja et Letargiast ja Sisalikust saab midagi mis enese olemasolu õigustab ja mis Eesti rollimängu arengu praegust etappi veidi paremini toetab kui Dragoni foorum.

Valge rong minu ümber jätkab kurvidele kummardamist, päev hakkab õhtusse jõudma ja lumine maastik rongi akende taga hakkab vaikselt hämarusse kaduma.

Rootsi, Kunagi ammu.

  • Selle teksti kirjutasin kunagi ammu rootsis, et kohe asjad käima saada, aga kujundamine ja hoovõtt võttis sedavõrd kaua aega, et ta igasuguse relevantsuse ära kaotas. Samas ajaloo huvides ei raatsi seda ka päris ära hävitada.

    Testkommentaar muidugimõista – taaskord kujunduse testimiseks.

  • muide, see “letargia” pole ainult dr2goni(foorumile) omane, inimesed kirjutavad vähem/passivsemalt mujalgi. …ehk on tegu infoylekyllusega – iga postitus toob veelgi lisa infosaastele ja otsing on keerulisem…inimesed on hakanud rohkem valima, mida nad trykivad – sarnaselt “arukale tarbijale” (inimene, kes valib toidu koostise ja tootja asukoha järgi poekaupa) on tekkinud “arukas võrgukasutaja”.
    kvantiteet asendub kvaliteediga.

    teine asi on see, et inimesed, kes on pikalt rolle mänginud, on lihtsalt sellest tydinud, neile hakkavad asjad korduma ning pole enam pinget ja värskust. noorem põlvkond on MMO-de peal (mina alustasin, siis neid veel polnud) – peab olema eriline friik, et hakata praegu pen-and-paperiga tegelema (arvutiajastul).