Toit larbil (1. osa)

Jõulud on aeg raporteerida oma tuttavatele mida, millistes kogustes ja kelle juures söödi. Kuna toiduteema on õhus, kasutame võimalust. Milline on kiire ja aeglane suhkur ja kuidas see larbiga seondub? Kas saia soojusjuhtivus on kuidagi oluline? Sellest, mida mängijana larbile kaasa (mitte) võtta kirjutab meie larbikogukonna toitlustusekspert Liilia.

Jõulud on aeg raporteerida oma tuttavatele mida, millistes kogustes ja kelle juures söödi. Kuna toiduteema on õhus, kasutame võimalust. Milline on kiire ja aeglane suhkur ja kuidas see larbiga seondub? Kas saia soojusjuhtivus on kuidagi oluline? Sellest, mida mängijana larbile kaasa (mitte) võtta kirjutab meie larbikogukonna toitlustusekspert Liilia.

Kirjutas Liilia
Ümber jutustas Irve

Sissejuhatus

Kui oma mahuka makulatuuri ette võtsin ja nostalgiliselt sellesse süüvides väljakirjutisi tegema hakkasin, pidin kurbusega tõdema, et toiduteema on rohkem kui keeruline. Laias laastus jagasin oma märkmed kaheks suuremaks täiesti erineva suunitlusega komplektiks. Esimene neist sisaldas mõtteid sellest, mida larbile kaasa võtta. Teine komplekt jääb oma aega ootama: mõeldud pigem korraldajatele, kes mõtlevad mängijate toitlustamisele.

Miks üldse kirjutada mängijatele söömisest? Inspiratsiooni sain selleks ühel kuumal suvepäeval. Keegi noor seikleja voltis lahti oma mängule kaasavõetud keeduvorstiga võileibade pakki. Pärast probleemi likvideerimist (milleks tõesti ei olnud vorsti ajastutruudusetus) mõistsin, et paljud toiduteemalised põhitõed ei ole kõikidele sugugi ilmsed.

Kaasavõetava toidu valimisel võib mõelda mängu iseloomule, aastaajale ja kasvõi korraldajatele. Fakt on see, et intriigikale minnes ei käitu ega toitu inimene samamoodi, kui minnes mitmepäevasele metsalarpile; löömalarp on veel omaette teema. Samuti sõltub söök aastaajast. Siit hargnevatel teemadel ei ole lõppu.

Enne kui jõuan toidusoovitusteni, peaksime tegema tutvust toitumisõpetusega. Kuna toit mõjutab meid biokeemiliselt, on tark teada, kuidas inimkeha sellele reageerib.

Majonees meeldib bakteritele
Majonees: kas süütu kaste või salakaval mõrtsukas?

Toitumisõpetusest

Kas olete larpidel märganud seaduspära: kõht täis – teil on soe, kõht tühi – teil on külm? Samuti viib nälg loiduse ja uneleva jõuetuseni. Sellel on üsna lihtne selgitus.

Jätke meelde, et suhkur on energia ja suhkru puudumine tähendab väsimusetunnet. Veresuhkru taset saab toidu abil tõsta. Kuna larbil olles pole tarvis mõelda igapäevastele toitumisharjumustele, võib mängul söömisest mõelda kui keha suhkruga varustamisest. Mida me siis oma kütuse kohta teadma peaksime?

Süsivesikud ehk suhkrud jagunevad oma toimelt lühema ja pikema aja jooksul lõhustuvateks. Selleks, et suhkrut kauem veres hoida, on kasulik tarbida selliseid süsivesikuid, mida saab aeglaselt imenduvatest tahketest toiduainetest.

Ettekujutuse tekitamiseks on abiks ehk järgmine loetelu, kus süsivesikud ritta seatud, kiiretest aeglasteni:

  1. Limonaad, nektar/mahl, morss (vedel, piisavalt magus jook)
  2. Karamellid, iirised, kompvekid
  3. Šokolaadid, rosinad
  4. Magusad küpsised, saiakesed, barankad
  5. Leib, müslipikkel, pähklid

Püüdke see nimekiri läbi mõelda, sest sellest pole kasu mitte ainult larbil, vaid tegemist on üsna universaalselt kasutatava tarkusega. Vastavalt situatsioonile aitavad tarbitud süsivesikud väsimust nii ennetada, kui vähendada.

Ühtlasi ärge unustage, et pärast sööki tekib mõneks ajaks passiivsus ja väsimustunne võimendub, samuti võib hakata külm. Põhjuseks see, et keha saadab osa verest seedimisega tegelema.

Ometi pole suhkrusisaldus ainus omadus, mida toitu valides järgida tuleb: mõned toiduained on larbile kaasavõtmiseks täiesti sobimatud.

Ohtlikud toiduained

Tulles tagasi varasema näite juurde võileibade lahtipakkijast võiks keeduvorsti suvepäeval ette kujutada väikese bioloogilise pommina. Soojus pluss vorst on bakteritele vohamise signaaliks. Nende tekitatud kemikaalidele reageerib keha toitu soolestiku mõlemast otsast kiiresti välja ajades.

Ohtlikud väljaspool külmkappi (st üle +6 kraadi puhul). Need asjad võivad halva õnne korral ka kotis paari tunniga hapuks minna:

  • keeduvorst, keedusink
  • saiakatted, maksavõided, määrdepasteedid
  • makrapulgad, surimitooted

Ohtlikud soojemal ajal (talvel ärge muretsege):

  • Majoneesiga salatid (eriti riisi ja makaronisalat), suitsukana, viiner/sardell
  • Kiles valmistoit, liha-, kapsa-, porgandi- ja munapirukad ning kreemi-, kohupiima- ja vahukooresaiakesed

Hästi säilivad:

  • Leib, sai, sepik, barankad, kuklid
  • Täis-suitsuvorst, suitsukoot
  • Juustusaiake, sarvesai, kuivikud, moosisaiake, rosinasaiake

Konkreetne näide

Kui rääkida näiteks talvisest seikluslarbist, millesarnaseid lähiajal mitmeid tulemas on (ja millest ma kahjuks osa võtta ei saa), valiksin toitu järgmiselt:

Võtaksin kaasa:

  • Kõva koorega puuviljad – õun, pirn jne
  • Juurviljad, köögiviljad – porgand, kaalikas, kapsas, värske kurk
  • Täissuitsu-lihatooted, eriti vaakumpakendis või gaasikeskkonnas
  • Leiba – neutraalne ja ajastutruu

Väldiksin:

  • Küpsised – muutuvad pudiks
  • Pehmed puuviljad – kujutage ette, millise plöga üksainus banaan kotis üles möllata võib
  • Majoneesiga salatid – säilivus maksimaalselt 4h, sedagi külmikus
  • Täidisega pirukad – ei talu vajutamist ja lähevad kiiresti hapuks, sai moodustab täidise ümber poroloonitaolise inkubaatori
  • Kotletid, viinerid, sardellid, pihvid – lühike säilivusaeg

Kui jätta kõrvale talvised mängud, siis reeglina püüan ise võtta kaasa järgmiseid asju:

  • Puljongipulber purgis – hea muuta mängule vastavaks, kui panna riidest kaas ja silt ära võtta. Tavaliselt saab keeva/sooja vett igal mängul. Lahustub soojas vees paremini, kui puljongikuubik, ja koos tüki leivaga annab 2–3h näljaleevenduse
  • Kisselli – või supipulber pakikestes: hea kiire kasutada, saab kasutada ka rollis olles, kiire näljahoo leevendaja
  • Pähklid ja seemned, kuivatatud puuviljad – hea ja mugav kaasa võtta, piisavalt magus energia andmiseks, saab rollis püsides süüa ja võtab kotis vähe ruumi
  • Puu- ning juurviljad – koorimata ning pestult, säilib kenasti ja sobib vahepalaks
  • Joogivesi – inimene vajab 1,5l vett ööpäevas

Kokkuvõtteks

Loodetavasti on nüüd selgem kuidas poes larbitoitusid planeerida: mõelge suhkrusisaldusele ja selle imendumiskiirusele; mõelge säilivusele ja teadke, millised toiduained on bakteritele soodsaks kasvupinnaseks.

Millised on teie soovitused ja kogemused mängule kaasavõetud toiduga seoses?

  • Drupsu

    Ise tavaliselt võtan kaasa leiba/saia/kuklit, sinna juurde poolsuitsuvorsti, kalja (vedelik, süsivesikutega ja mullidega (mulle meeldivad mullid ^_^)), parematel päevadel ka õuna (pirni fänn väga pole).

    Barankasid ma ka ei fänna. Ent tuleb tõdeda, et paarist barankast piisab (vähemalt tegevust täis larpil) järgmiseks energiaboostiks.

    Noid kiir-asjandusi polegi vist kunagi larpil kasutanud.
    Kuid kui nüüd mõtlema hakata, siis kiirnuudlid oleksid iseenesest mõeldav teema. Kui leida ajastukohane viis (karp vms hoidik), kus neid hoiustada ilma pakendita, nii, et nuudlid pisikesteks tükkideks ei purene (või tehagi juba puruks ja visata purgi või topsi sisse – kõhus läheb nagunii segamini). Sest neid saab ka nö “toorelt süüa”. Ja ühest pakist mõneks ajaks piisab, kuna nuudlid kõhus paisuvad.
    Teab mis tervislik see küll pole, ent kui korra-kaks aastas nii teha, siis pole ju hullu.

    Aga te olete suht kõik ära maininud, ju.
    Tublid. ^_^
    Kindlasti üsna asjalik artikkel!

  • Batu

    Üks asi, mis on maitsev, säilib hästi JA näeb väga hea välja on suitsuliha – mõtlen siin konkreetselt selliseid piklikke soolika moodi väikeste kontidega lihaviilakaid. Ei tea kas saite aru , mida ma mõtlen, aga ühel mängul orki rollis oli väga mõnus tunne selliseid lihakäntsakaid puruks venitada ja järada. Esmapilgul meenutavad värskelt väljarebitud soolikaid.

    Asjalikud soovitused!

    Batu

  • Suitsuseajalg on ka päris efektne asi lauale panna. Kui õigesti mäletan keerasin nad mõlemad leivaga riidesse…