D20, täringu isiksus

Kirjutas Attila

Täringutest on rollimängijate hulgas mitmeid uskumusi. Kuidas neid hoida, kuidas neid visata, kellel neid puutuda lasta. Ikka selleks, et õnnejumala soosingut hoida ning hetkil, kui rõve illitiid su tegelase ajusid välja tahab imeda, suudad end vabaks tõmmata ja talle vastu kombitsaid virutada.

Seetõttu vabandan ette, kui siintoodud katse mõne lugeja uskumusega vastuollu läheb. Katse ajal ei kahjustatud mitte ühtegi täringut.

Katse

Nii poolteist aastat tagasi, pärast oma esimesi kogemusi drägonis, tekkis lühike ent terav huvi oma kahekümneküljelise vastu. Kui palju peab paika vaikimisi eeldus, et veeretamisel on iga numbri tõenäosus 1/20?

Huvi põhjustas tollal järgmise katse: 1000 veeretust puust laual, kusjuures arvesse läksid tulemused, kus täring puudutas ära seina.
Tulemused (x- telg: täringu väärtus, y- telg: mitu korda vastav väärtus veeretati):

Esiteks selgus, et kõige suurema tõenäosusega arve näitab täring kaks ja pool korda tihedamini kui kõige väiksemaid. Mis ülaltoodud vaikimisi tehtud eelduse mürinaga ümber lükkab.

Teiseks selgus, et vastandlike väärtuste tõenäosus on üpris sama – graafik peegeldub mõnevõrra. Umbes sama tihti tuleb 20 ja 1, 18 ja 3, 12 ja 8…

Mõned ebakõlad küll on kuid need on ilmselt kahe vastandliku tahu füüsilistest erinevusest tingitud (millel tegelikult on üpris suur mõju).

Teisest tulemusest võiks järeldada, et keskmine poest ostetud täring on miskitpidi “loppis”, mistõttu veereb ta pigem nagu muna, mitte nagu kera. Võtsin appi nihiku ning mõõtsin täringu paksust suurima tõenäosusega vastastahkude kohal ja vähima tõenäosusega vastastahkude kohal.

9 ja 12 kohal oli paksus oli 19,6 mm.

1 ja 20 kohal oli paksus oli 20,2 mm.

Seega, seaduspära peab paika.

Kokkuvõtteks

Kindlasti ei kutsu ma siinse lühikese looga kedagi oma täringute tulemuste jaotust välja uurima. Kuid arvesse tasub ehk ikka võtta: iga d20 on ikka väga-väga erinev.
Tõelised omardid saaksid aga nüüd juba poes välja selgitada “stabiilsed täringud” ja “diferentseeruvad täringud”. Vaja läheks kõigest nihikut.

  • Ttaliesin

    Muidugi võib kasutada ka elektronilisi täringuid, mille juhuslikkus on saavutatud kvantmüra abil, aga see pole vist päris see.

  • Ma poleks sedavõrd suurt variatsiooni oodanudki. Tahan oma raha tagasi!

  • tanel

    Põmst on juba iidamast aadamast ameerika sõjamängurite (ja ilmselt ka näiteks kasiinode) juures kasutusel nö “täpsed” täringud, kus on välja arvutatud isegi täringu numbrite jaoks tehtud süviste tõttu tekkinud külgede kaaluerinevus ja seda siis kompenseeritud mingite massilisanditega. Neid on minuteada küll vaid d6 formaadis laialt levinud