Kõik jutumängudel häälte tegemisest

Irve kirjutab liiga põhjalikult sellest, kuidas häält rollimänguvahendina ära kasutada. Artiklit maitsestavad paar multimeedianäidist.

Irve kirjutab liiga põhjalikult sellest, kuidas häält rollimänguvahendina ära kasutada. Artiklit maitsestavad paar multimeedianäidist.

Kirjutas Irve

Kui te ei juhtunud olema 2007. aasta foorumikokkutulekul, võib järgnev huvitav lugemine olla. Esitasin seal üsna põhjaliku mõteluse häälte teemadel, millel oli kaks suuremat eesmärki: selgitada, miks häälte tegemine oluline on, ning teisalt anda vihjeid, millele mõelda võib ja kuidas seda kõike teha.

Kõige rohkem on häältest kasu lauataguse rollimängu juhtimisel, sest algne ettekanne just sellises kontekstis välja mõeldud sai. Usun, et siit leiavad mõtteid nii mängujuhid kui mängijad. Häälte tegemine lisab vürtsi ka larbil.

Miks teha hääli?

Kujutage ette, et istute laua taga ja mängujuht etendab stseeni sellest, kuidas aadlik talumehele kallale läheb. Kui ta häältega ei mängi, meenutab dialoog Guglunki monoloogi: “Ifand vihkab sind.” – “Eii, ifand armaftab mind!”

Kui vestluse puhul hääli välja ei mängita, ei ole lihtne mõista kumba vestlejat parajasti etendatakse.

Eelnev näide on hea ka järgmise mõtte selgitamiseks: see “f”-tähega mängimine lõi  üsna selge karakteri. Oletame, et oled mängujuhina mõne suuremat sorti paha mängu toonud ja too peaks kuidagi üllatuslikult pimedusest välja ilmuma. Kui tal karakteristlik kõnemaneer puudub, juhatad ta sisse umbes nii: “Teie lambivalgusse ilmub nägu ja te tunnete ära Krahv Varkra.” Kolm punkti, mängujuht.

Alternatiivina piisab teil vaid õigel moel: “Tervitus, mu härrased,” lausuda: nii saavad mängijad oma peas ise järelduse teha ning see kõik on kuidagi vahetum. Õigluse huvides pean mainima, et see pole muidugi ainus viis:  sama saate teha ka mõne rõiva või kasvõi puujala kirjeldusega.

Lisaks tegelaste eristamisele ja äratundmisele aitavad hääled luua ka atmosfääri. Seda eriti just nendel puhkudel, kui roll on episoodiline või pole tema sissejuhatamiseks palju aega. Kuidas võiks rääkida ahne kaupmees? Hingetu sookoll? Purjus loots, kes on rutteri kaotanud?

Atmosfääri alla käib ka emotsiooni tekitamise võimalus: kui keegi peab äratama kaastunnet või tekitama viha, annab hääl sõnadele oluliselt kaalu. Alati ei aita pelgalt hea sõnaseadmine. Kui peetakse matust, võib kirikuõpetaja monotoonne hääl täpselt õige tunnetuse anda.

Mainiksin ka põhjust larbil häälega vaevuda: kui te üle ei pinguta, võib juhtuda, et pakute teistele mängijatele vaheldust ja parandate nende elamust.

Häältega alustamine

Mul on tunne, et häälte tegemise juures on kõige olulisem koht mitte häbeneda. Kui oled laua taga ja juhid mängu, on esimene kord mingit häält teha täiesti garanteeritult imelik.

Kui hakkasin ülikoolis loenguid lugema, põdesin samamoodi iga viga, kuni neid tuli niipalju, et nad muutusid omamoodi rutiiniks ja seeläbi hakkasid vead kuidagi sisemisest uudiskünnisest altpoolt läbi vuhisema. Sama kehtib ka jutumängu puhul: imelikkus läheb ruttu üle.

Põhiline, millega end sellest keerulisest ajast üle saama motiveerida, on teadmine, et mängijatele häälte tegemine meeldib. Isegi siis kui tulemus pole täiuslik, on katsetamine üks märkidest, et sul pole ükskõik ja et sa hoolid. Lisaks parandad eelpoolmainitud atmosfääri ja kõrvaltegelased hakkavad äkitselt eristuma.

Ei ole mõtet põdeda ka seda, et tehtud hääled ei ole täiuslikud või neil puudub järjepidevus. Sinu põhieesmärk on anda enda kujutatud tegelastele eripära, mitte nõudliku fännklubi jaoks animefilmi dubleerida.

Millega mängida?

Üks lihtsamaid viise alustamiseks on mõne aktsiendi matkimine. Kuulake kreisiraadio Alev Strömi või mõnd intervjuud venelasega. Märgake, mis häälikud moonduvad ja kuidas, kus paiknevad rõhud ja millal tehakse käänamis-pööramisvigu. Taas: te ei pea otsima täiust, vaid andma värvingut. Postituse lõpust võite vaadata videot ühe aktisendifanaatiku soovitustest.

Hääletoon pakub samuti vaheldust: kõrge häälega tegelane tundub võib-olla veidi närvilisem või -kui kõneleb aeglasemalt: flegmaatilisem. Madal hääl jälle viitab jõulisemale tegelasele.

Väike näide:

Hääle tugevus ei ole kuigi sage parameeter, kuid vahelduse mõttes saab sellega mängida. Valjemini räägivad inimesed müra olemasolul: sellega võib anda edasi müratausta, ilma et peaks kõlaritest lärmi laskma. Samuti kõneldakse valjemini siis, kui ise hästi ei kuule. Ka sosistamine võib olla huvitav efekt: seda näiteks  üleloomulike peletiste puhul. Sosistamise huvitav kõrvalmõju on see, et see on üllatavalt nakkav ja viib kogu mängugrupi hääletugevuse alla. Kui grupp hiilib mõne sinu kehastatud tegelasega, siis sosista alati: kui mängijad seda peegeldavad, lisab see stseenile pinget.

Tempo ei ole enam seotud hääleaparatuuriga; kiire kõne sobib närvilisemale ja hakkajale rollile, aeglane kas läbimõeldult intelligentsele või (kummalisel kombel) purulollile tegelasele. Siin võiks ära mainida ka sõnavalikust sõltuva: mõnele tegelasele sobib ilukõnelisem ja mõnele veidi arhailisem kõne.

Lisaks kõigele eelnevale saate mängida ka oma keele asendi, põselihaste, huulte või kasvõi nina kinninäpistamisega. Vajadusel on vaja appi võtta käed, et teha summutatud häält kapist või kõneleda supipott peas (raudrüü matkimiseks). See viimane oli nali.

Kuidas mängida vastassugu? Ega väga midagi teha ei ole: saate oma hääle kõrgemaks või madalamaks ajada vastavalt sellele kuidas teil omal sündides sugu välja kukkus ja põhilise iseloomulikkuse panna sinna, kus teie hääleaparaat teile ette ei jää. Pea kõik mu naistegelased räägivad sama häälega, mis markeerib naist ja mõned neist eristuvad sõnavaliku või muu olemusega.

Iseloomulikke detaile

  • Konkreetne näide: Vanadel inimestel on kuulmine kehvem, huuled liiguvad veidi halvemini ja häälepaelte tööd iseloomustab rohkem õhku ja vähem häält.
  • Kähisemine
  • Kurguhääl
  • Ninahääl
  • Kogelemine
  • Veidrad pausid
  • Pauside puudumine
  • Parasiitsõnad
  • Täitesõnad nagu “mm”, “ää”, “öö” või “kä”

Mida häälte puhul vältida?

Minu kogemus palub vältida eeskätt tegelasi, keda on vaja pikemat aega etendada ja kellel samal ajal kärisev hääl. See võtab kurgu äärmiselt ruttu läbi ja hiljem piirdub teie vokaalne palett kähistamise ja köhimisega.

Teine asi: see on eeskätt larpide ülevürtsitamise teema. Ülemängitud hääl on pikema aja jooksul piinlik ja halb. Larbil on mõtet kasutada hääli, mida te kindlasti veenvalt välja veate ja milles end ise mugavalt tunnete. Keegi ei taha teie halba ruo-otsi aktsienti kaks päeva järjest taluda. Muutke oma hääles nii vähe kui vajalik ja kõik ongi juba väga hästi.

Tegelaste kujundamine

Mängujuhina tekib hääli tehes mingisugune kogus neid, mida on võimalik hetkega esile manada. Teistega nii lihtsalt ei lähe: välja mõelda on neid võimalik, kuid hiljem mängus kasutamiseks on nad peast justkui peoga pühitud.

Sellises olukorras tulevad appi võtmefraasid. Püüdke leida lauseid, mis toovad antud hääle iseloomulikkuse eriti hästi esile. Siinkirjutajal algab Hillar Palametsa meenutav hääl näiteks lausega: “Surrmajumala kummardajate jaoks asutati aastal tuhhat ühheksasada…”

Kui saate oma iga põhikarakteri jaoks säherduse lause välja mõelda on töö tehtud. Mõne hääle puhul piisab kõrvus kõlava filmitsitaadi või naljakatke meenutamisest ja õige hääl juba tuleb. “Võib olla siis jumal andestab teile, et te olete lurjused… kaabakad…”

Neid lauseid tuleb repertuaari laiendamiseks omaette harjutada. Peate üle saama mõttest, et see tobe on. Jõusaal on ka tobe, kui analüüsima hakata, aga see ei tähenda, et seal käia ei tohiks. Häälte puhul teeb meistriks ainult harjutamine. Öelge eelnev lause nüüd nii nagu seda võinuks öelda  Tigu “Tammetõru seiklustes”.

Sedasi harjutades on hea luua omale väike varrukas, kus mingi hulk veidraid ideid ja katsetusi korralikult välja harjutatult ootavad. Nii on uue tegelase tutvustamisel kasutamata hääl alati varrukast võtta.

Samuti: kui mängu ajal tekib tunne mõne kõrvaltegelase kõnega eksperimenteerida: lase käia. Kui hääl ei tööta ei pruugi too tegelane enam kunagi välja ilmuda. Veidrate Kaupmeeste Gild otsib alati uusliikmeid.

Kokkuvõtlikult

Häälte tegemine ei ole kuidagi totter: see on äärmiselt praktiline oskus ja teeb teid paremaks mängujuhiks, mängijaks ja miks mitte ka niisama esinejaks.

Jätke meelde filmitsitaate, naljakaid ütlusi, mida te suudate sama hääle ja intonatsiooniga välja tuua. Võtmefraasid aitavad, sest saate nad konkreetsete tegelastega seostada.

Harjutage.

Vaata ka

Suur osa siinsetest mõtetest on pärit raamatust Ravenloft Dungeon Master’s Guide, ptk: Techniques of Terror.
Aktsiendijuhend fanaatikult (osa 1) (osa 2)

  • Minu põgus kogemus häälte moonutamisega oli hiljuti larbil. Venitasin sõnade esimese silbi välte võrra pikemaks ja tulemus oli omapärane.
    Samas nagu ikka, tuli mängult midagi päris ellu kaasa ning kord Tallinnast varase rongiga tulles pakkus mees, kellega juttu puhusin, mind välismaalaseks (oma õpitud aktsenti ma unise peaga vist õnneks täiel rinnal ei rakendanud).