7 asja igaval larbil proovimiseks

Seda on juhtunud ja juhtub ka edaspidi: sa lähed larbile, see on igav. Selle asemel, et pärast mängu seda kõigile kuulutama minna, võiks jõudu koguda mõttest: “Kui larbil on igav, on see mängija enda süü.” – Irve kirjutab sellest mida teha igaval mängul.

Seda on juhtunud ja juhtub ka edaspidi: sa lähed larbile, see on igav. Selle asemel, et pärast mängu seda kõigile kuulutama minna, võiks jõudu koguda mõttest: “Kui larbil on igav, on see mängija enda süü.”

Kirjutas Irve

Eelmine väide igavuse ja süü kohta ei pea alati paika: üldiselt saab larbil igavuse laias laastus kaheks jagada. Esimene igavus tuleb sellest, kui sinu tegelane mänguga ei haaku või mäng sind ennast ei paelu. Teine igavus — tollega võitlemine on oluliselt keerulisem — tekib siis, kui mängul tõesti midagi ei toimu või kui mäng lõppema hakkab ja enam midagi ei toimu. Mida teha?

1. Võta korraks aeg maha

Sa oled mängul, sa oled ette valmistunud, kulutanud aega ja raha. Kui sul on igav, tuleb mäng enda jaoks ära päästa. Seepärast tulekski alustada väikesest mõttepausist: tõmbu veidi eemale ja hakka asja täiesti rolliväliselt lahendama. Miks igav on? Mis selles osas ette võtta kannatab? Pärast saad end uuesti rolli tagasi rüütada ja midagi päästa püüda.

2. Tee oma roll ümber

Kui on igav, on minu kogemuses reeglina viga rollis. Tegelane on kas liiga vähesotsiaalne või ei haaku teistega või motiveerub millestki, milles mina isiklikult absoluutselt motiveeruda ei suudaks.

Kui tekib konflikt rolli järjepidevuse ja minu mängunautimise vahel, peab järjepidevus aknast välja lendama ja mina mängule kuidagi muudetud ja tõhusamal kujul peale lendama. Ühenda rolli küljest lahti need ankrud, mis sind mängu nautimast takistavad. Mõnikord ei pea piirangutest täielikult vabanema, piisab, kui mõnd ketti veidi pikemaks lasta.

3. Leia endale eesmärk või motivatsioon

Larp tekitab sinu ümber üsna konkreetse keskkonna. Võta see keskkond omale lähtekohaks ja mõtle, mida üks sinusugune tegelane sellises keskkonnas saavutada võiks või tahaks. Võid proovida enda ümber koondada kamba igavlejaid revolutsiooni korraldama, võid proovida kedagi tülli ajada või ära lepitada (viimane on üleüldist umbusku arvestades oluliselt keerulisem).

Võid hetkeks mõelda kui mängujuht: mida sellises keskkonnas võiks huvitav teha olla? Mis iganes sa vastad: see võib olla parem vastus kui too, mida mängujuhid su tegelast luues välja mõtlesid.

Üks võimalikest trikkidest on luua omale avalik ja mitteavalik eesmärk. Seda eeldusel, et selline petuvärk kuidagi imponeerib.

4. Jutusta lugusid

Mängul on alati neid, kel pole parajasti midagi teha. Tegevust ja jutupeale sattumist otsides on passiivseim võimalik meetod oma reaktsioone ümberringi toimuvale poolihääli pomisedes välja kiirata. Kui hästi läheb, on sinu ümber nõustujaid, liitlasi.

Sa võid teistele ka mõne loo jutustada. Võid selle kohapeal välja mõelda ja oma rolli tausta kaasata või siis tõepoolest mõnd oma rollitaustalist külge edasi jutustada. Küsida nõu, uurida ega too teine midagi tea.

“Tere!”
“Nüüd, kus oled võitnud meie usalduse, räägime me sulle kõik oma saladused.” –
Katke dialoogist Nugiseküti ja Eire laulikute vahel

5. Kuula lugusid

Ka teistel on taustalood, väikesed arvamused, hinnangud toimuvale. Tunne selle kõige vastu huvi. Pahatihti on mängijad sellega vaeva näinud ja räägivad sellest meeleldi.

Kui oled piisavalt uudishimulik, võid õige pea leida end tollesama tegelase heaks toimetamas. Beleriandil püüdsin võimalikult paljudele kasulik olla ja lõpuks tähendas see seda, et teadsin toimuvast ja arvamustest ilmselt rohkem, kui kuningas ja tema kari nõunikuid.

6. Anna end kellegi teenistusse

Kui roll lubab ja mängul midagi ka toimub, müü end mingi motiivi teenistusse. See ei pea alati tähendama otsest tehingut rahaga: võib-olla soovid mõnd teenet, hilisemat toetust, kaitset. Ära unusta võimalust kihlvedusid sõlmida.

7. Tegele mängu raames millegi muuga

Kui mängujuhid on sind alt vedanud ja hoolimata kõige eelneva proovimisest on mäng ikka veel selline, et soovid rollisisese enesetapu abil mängust vabaneda — enne kui hüppad, mängi üks Hoplaa!

Kogu kokku oma igavlevad sõbrad, võta täring või isetehtud kaardipakk ja mängi nendega midagi muud. Püsi rollis ja mängi enda ümber nende kõigi teiste õnnetutega, hasartselt ja kaua.

Hoplaa

Hoplaa on lõbus seltskonnamäng ühele või enamale mängijale. Vaja läheb ühte täringut (kanoonilisel moel mängides 20ne) ja midagi joodavat.

Mängu käik.

Veeretatakse ringis. Kes ringi täis-saamisel kõige rohkem veeretas, hüüab: “Hoplaa!” ja rüüpab. Ringi võib võita korraga rohkem kui üks mängija.

Kui kellegil veereb 20, hüüavad kõik “Hoplaa!” ja rüüpavad. See, kes veeretas, alustab järgmist ringi.
Mängule on kombeks võimalikult hasartselt kaasa elada. Julgustavad hüüded, tunnustus “ohoo!” heade veeretuste ja “oi-oi-oi” halbade puhul: see kõik on rangelt soovitatav.

Iga veeretuse eest võib laua keskele ka münte visata. Need korjab 20ne veeretaja.

Algne foto: photos8.com

  • Anonüümseks jääda sooviva allika poolt veel üks kaunis kommentaar:
    “Mina võtan napsu ja hakkan kenadele tüdrukutele iba ajama.”

  • Melian92

    Artikli pealkiri oli küll äärmiselt paeluv. Mina juba ootasin, et Irve hakkab larparitele õpetama, kuidas mängul kägu keerata (nt sae toolijalad pooleks, lülita elekter välja, peida GMide saapad ära), aga näed sa siis, jagas hoopis kasulikke nõuandeid.

    Väga hea artikkel iseenesest.

  • Lisamõte, mis kogu igavust ennetada võib: kui sul on komme igavleda — mine mängule NPC ehk mängijate poolt väljemõeldud kõrvaltegelasena.

  • Lisamõte, mis kogu igavust ennetada võib: kui sul on komme igavleda — mine mängule NPC ehk mängijate poolt väljemõeldud kõrvaltegelasena.