PvP larbil. Kuidas mõrtsukate keskel ellu jääda.

Larpidel tuleb teinekord ette situatsioone, kus haaratakse salamisi pehmismõõga järele ning püütakse konflikt lahendada vägivaldselt. Kuidas selliste olukordade kiuste ellu jääda, kirjutab Bernard.

Larpidel tuleb teinekord ette situatsioone, kus haaratakse salamisi pehmismõõga järele ning püütakse konflikt lahendada vägivaldselt. Kuidas selliste olukordade kiuste ellu jääda, kirjutab Bernard.

Kirjutas Bernard

Räägin valdavalt larbist, kus kasutatatkse külmrelvade imitatsioone. Kirjatükk eeldab, et oled mängija kellele EI MEELDI ja/või kes ei oska teiste mängijatega võidelda. Sinu klassikaline lähenemine EI OLE probleemid pisikesteks tükkideks raiuda. Sellegi poolest (või seda enam) on paljud mängud sinu tegelasele ohtlikud, sest teda ümbritsevad inimesed, kelle moraalsus või võimed teiste ründamise osas ei takista. Mida teha?

Lahinglarbid

Rollimänguelementidega või rollimänguga seotud lahingmängudel on üks põhiline käitumisreegel (kui sa pole tulnud võitlema): “Kui tahad ellu jääda siis ära mängi kangelast vaid põgene.” See esimene lihtne reegel päästab sind 90% juhtudel kindlast surmast. Enamus lahingmängude osalisi on tulnud võitlema ja ei ole väga huvitatud sinuga dialoogi pidamisest. Tavaliselt eelistavad nad kõigepealt raiuda ja alles pärast küsimusi esitada. Kui sa neid (või nemad sind) ei tunne, siis jookse/kõnni minema enne kui nad otsustavad sind lihtsalt maha lüüa.

Jälgi, et sa poleks kellegi loogilisel liikumisteel. Ära seisa ega liigu teede ega lagendike keskel, ürita püsida nende servades. Ära jäta muljet nagu sa üritaksid teid blokeerida – isegi kui oled üksi, võidakse sind pidada vastase luurajaks või söödaks varitsusele. Samuti ära jõlgu asjatult võõraste relvastatud üksuste läheduses või järel. Ära käitu kahtlaselt, ära tee endast sihtmärki!

Suuremad üksused ja kolonnid liiguvad alati lihtsamat teed pidi ning on suhteliselt aeglased pöörama. Ürita ette aimata nende liikumissuunda ning sellelt kõrvale hoida. Nad võivad saata väikesi kiireid üksusi sind püüdma aga kui vahemaa on piisavalt suur, seda harilikult ei tehta või jõuad ära joosta ning  peitu pugeda.

Ära kunagi astu sõnasõtta relvastatud üksusega, kui nad paluvad/käsivad sul tee vabaks anda või teist teed minna siis neela oma uhkus alla ja tee seda – nad annavad sulle võimaluse. Jäädes nendega vaidlema on suur tõenäosus, et sõnadelt minnakse kiiresti üle relvadele. Sa võid alati otsida teist liginemisteed soovitud sihtkohale või hiljem uuesti proovida. Vähemalt oled sa elus, et seda teha.

Ära vaata ja uudista relvastatud kokkupõrkeid kõrvalt – hoia oma uudishimu kontrolli all ja püsi konfliktidest võimalikult kaugele. On suur tõenäosus, et kui võitlus sinuni kandub või sind märgatakse, peavad MÕLEMAD pooled sind vastaseks.

Kui sa satud kokkupõrke keskele, jää rahulikuks ja ära vali pooli – ürita olla nii märkamatu ja neutraalne kui võimalik ning liigu aeglaselt ja ettevaatlikult võitlusala serva poole. Jälgi hoolega enda ümber, vältimaks juhutabamusi ning ära jookse. Püsi võimalusel seinte, puude või teiste kaitset pakkuvate barjääride lähedusse.

NPC’d ja muud kollid välja arvata on lahingmängud suhteliselt must-valged. Kui sul õnnestub parasjagu võitlevatest pooltest eemale hoida siis üldjuhul ei hakka mängijad sind jälitama. Neil on piisavalt tegemist üksteise hakkimisega.

Muud larbid

Minu kogemus on selline, et nn. “mittelahinglarbid” on karakteri seisukohast palju eluohtlikumad kui lahinglarbid. Igaüks on potentsiaalne oht: ära kunagi eelda, et sind mingil põhjusel ootamatult ei rünnata. Kui lahinglarbilt on ohtlikku inimest/kampa üldjuhul lihtne märgata, siis muudel mängudel võib see olla väga keeruline.

Seega esimene reegel (siin on tubli annus paranoiat) – kõik mis tundub kahtlane, on potentsiaalselt ohtlik. Häid lõkse ja skeeme sa üldjuhul läbi ei näe. Kui juba SINA taipad, et midagi on valesti siis on asjad KINDLASTI valesti. See ei tohiks takistada teiste mängijatega suhtlemast ent ole ettevaatlik, umbusklik ning kahtluse korral tee sääred.

Ole pidevalt teadlik enda ümbrusest. Kui sisened ruumi siis leia kohe vähemalt kaks kiiret väljapääsu võimalust. Kindlasti veendu, et tegu ei oleks tupikutega. Kui väljapääse on üks siis püsi võimalusel selle läheduses. Sinu elu sõltub kiirest põgenemisest.

Vali oma positsioon ruumis nii, et võimalusel oleks selg vastu seina ning vaateväli võimalikult lai. Nõjatu seinale, nihuta tool vastu seina, vali seinapoolne pink pikemas lauas. Ära kunagi istu ega seisa seljaga sissepääsu poole.

Jälgi inimesi enda ümber. Ära tee seda teatraalselt või üle pingutades, jõllitamisel ja rahulikul jälgimisel on vahe. Ka kellegagi suheldes on võimalik “silmanurgast” muudel tegelastel pilk peal hoida. Lisaks rollimängulisele infole mida sa saad (võid märgata palju mis muidu nägemata jääks) on sul pidev ülevaade inimestest ja nende tegevusest. Eriti hoolega jälgi ruumist lahkuvaid ja sisenevaid inimesi. Kui ruumil on mitu sisse-/väljapääsu, ürita neid kõik enda vaateväljas hoida.

Kui ruumi/seltskonda siseneb palju sulle tundmatuid või kahtlaseid inimesi siis on õige hetk liikuda lähima väljapääsu juurde või eemale.

Jälgi inimeste käsi!! Eelda, et iga käsi mida sa EI NÄE, hoiab potentsiaalset relva. Positsioneeri ennast vastavalt (ohtlikest inimestest eemale). Eriti hoolega jälgi käsi mis sinu läheduses kuhugi liiguvad – hõlma alla, laia käise sisemusse, kotti, selja taha, laua alla… Sealjuures pole tähtis mida inimene räägib või mis olekuga ta on. Kui ta on hea PvP mängija siis ta valetab, suu ja kehaga. Käed reedavad kõige rohkem.

Siiski jälgi inimeste üldist olekut ja silmavaadet. Kas nad viskavad sinu poole juhupilke? Võib üritavad nad hoopis piinliku täpsusega vältida sinu poole vaatamist? Kas nad tunduvad liiga sõbralikud? Kõik need märgid võivad viidata potentsiaalselt vaenulikele kavatsustele.

Niipea kui miski sulle kahtlane tundub – vaheta konkreetselt ja otsustavalt enda asukohta. Vabanda vestluspartneri ees, teeskle halba enesetunnet, mängi mingi pakilise asjatoimetuse meelde tuletamist. Võibolla sa unustasid midagi kuhugi maha? Võibolla pidid sa kellegagi kohtuma – mis iganes. Ükskõik kui tähtis sinu vestlus hetkel ka ei ole – sa ei saa seda jätkata kui sa surnud oled. Võimalusel ENNETA ohtlikke olukordi ja tee sääred.

Ära pööra ohtlikele tegelastele selga. Liigu nende suhtes küljega nii, et nad oleksid kogu aeg, kasvõi silmanurgast, sinu vaateväljas. Niipea kui nad järsult sinu poole liiguvad – põgene.

ÄRA OLE JUHM! Paljud mängijad arvavad kuidagi instinktiivselt, et “mängu huvides” peavad nad teatud ilmselgetele asjadele läbi sõrmede vaatama. Enamikel rollimängudel EI OLE suvalisi, mänguväliseid pause. Seega kõik mida sa näed või kuuled on mängu sisene. Kui kaks tegelast kukuvad rollist välja ja arutavad/teevad midagi mida nad sinu kuuldes tegema ei peaks, siis sina EI PEA seda ignoreerima. Sa just nägid ja kuulsid seda!!! Kasuta saadud infot vastavalt olukorrale – tee sääred, konfronteeri neid, kasuta seda hiljem nende vastu.

Ignoreerimisega propageerid sa ainult halba rollimängu, saadud info kasutamisega propageerid sa rollis püsimist ja intelligentsemat mängimist.

Samuti ära mine ilmselgelt ja labaselt üles seatud lõksudesse. Näiteks: Kui sinu juurde astuvad kaks munka kes küsivad kas sa tahaksid tulla nendega, pimedasse metsa, jumalate soosinguks, ohvriandi tooma? Peaks sinu esimene mõte (ja küsimus) olema mida (või keda ;) ) tahetakse ohverdada? Jällegi, sinu kohuseks pole, “rollimängu huvides”, uskuda ilmselget LOBA. Võimalike variante ja näiteid on palju. Rakenda enda loogilist mõtlemist – kui miski tundub kahtlane siis see ON kahtlane.

Leia endale usaldusväärseid sõpru. Relvastatud ja tugevate võitlejate kaaskonda saamine võib tunduda ilmselge lahendusena, ent alati ei ole see kõige parem. Sedasorti tüüpidel on komme sattuda igasugustesse pahandustesse. Nemad on valmis võitlema ja tõenäoliselt tulevad sellest puhta nahaga välja – sina mitte. “Omasuguste” kaaslaste puhul seda ohtu ei ole. Samas neist pole ka suurt kasu kui keegi tõesti peaks ründama. Erinevate kaaslaste negatiivsed ja positiivsed küljed jäävad siiski sinu otsustada, sõltub mängust ja sinu tegelasest.

Rünnak

Ootamatu relvastatud kokkupõrge lähidistantsis on väga kiire ja vägivaldne. Kui sa ei ole selleks eraldi treeninud on sinu parim võimalus sedasorti kokkupõrkeid üldse vältida.

Mõnikord ei ole vältimine paraku võimalik. Arvesta alati, et vastaspoolel on olnud aega rünnakut planeerida ja end selleks (vaimselt) ette valmistada. Sina pead sama saavutama hetkega. Seega peaks sul igal ajahetekl olema kasvõi umbkaudne plaan, mida sa rünnaku momendil teed.

Kui sa ikkagi kannad relva ja mõtled enesekaitsele siis pead sa olema valmis tapma. Relv peab olema paigutatud nii, et sul ei kuluks selle kätte saamiseks MINGIL JUHUL kauem kui 2 sekundit. Klassikaline lähenemine on endiselt kõige parem – lühike relv vööl, riiete peal, tupes millest ta kergelt välja libiseb.

Harjuta relva tõmbamist lähikontaktis. Seisa näoga vastu seina võimalikult seina lähedal. Sõbraga koos harjutades võid lasta sõbral suvalisel hetkel “nüüd!” hüüda ja proovida relv võimalikult kähku kätte saada. Harjuta alustades erinevatest alguspositsioonidest, käed rinnal risti, käed üleval, käed all, käed taskus, selja taga jne. Harjuta kummagi käega!!

Ründa esimesena korpust – soorita lihtsalt võimalikult palju kiireid torkeid vastase rindkere- ja kõhupiirkonda. Ära ürita sihtida kõri, käsi või jalgu. Esiteks on neid raskem tabada, teiseks ei pruugi löögid nendesse piirkondadese, reeglitest sõltuvalt, vastast kohe kahjutuks muuta.

Ära lase silmist enda peamist eesmärki – ellu jääda. Kui sa tabad vastast ootamatult või avaneb võimalus, põgene kohe. Isegi kui sa arvad, et saaksid “võita”, on liiga palju asju mis saavad veel valesti minna.

Kui sa pole relvastatud siis rünnaku hetkel tõsta KOHE käed üles, näo ja kõri kaitseks. Hoia küünarnukid keha lähedal ja kaitse nendega/käsivartega enda korpust. Harilikult ei ole jäsemehaavad larpidel nii surmavad kui keha- või kõrihaavad.

Ürita kohe tekitada enda ja ründaja vahele võimalikult palju ruumi ja/või takistusi. Kui ruumis on veel teisi inimesi (isegi vaenlasi) ürita liikuda ja joosta nii, et nad jääksid sinu ja ründaja vahele. Nii on sind raskem rünnata.

Esimesel võimalusel põgene (tuleta meelde neid kahte väljapääsu mille ruumi sisenedes välja valisid).

Kui mängus on turviseid (ja roll seda võimaldab) siis kanna midagi, mis sellena klassifitseerub. Väga head on kergemad rõngassärgid või lihtsad nahkturvised mida saab kanda muude riiete all. Isegi kui sa ei plaani võidelda – selline turvis (eriti kui ta on varjatud), võib väga paljudes olukordades sinu elu päästa. Hea on kanda ka käsivarre turviseid – jälle riiete all. Nii saad julgemalt kasutada käsivarsi rünnakute tõrjumiseks.

Ole ettevaatlik ja ole valmis – enamik häid ja/või veendunud PvP mängijaid on täiesti võimelised sinust rahulikult mööda jalutama, järsku ja väga agressiivselt ründama ning 10 sekundit hiljem edasi kõndima nagu poleks midagi juhtunud. Hoia tundmatute või kahtlaste tegelastega distantsi ja ära mine neile asjatult lähedale. Eriti siis kui mängus on ühe löögiga tapmisviise nagu “kõri läbi lõikamine”, mürgitatud relvad vms.

Ära karda tobe välja näha. Kui olukord tundub ohtlik siis lahku või lausa põgene joostes. Isegi kui inimesed sinu ümber naeratavad. Paljud tugevad PvP mängijad mängivad sinu hirmu peale. Nad teavad, et sa tahaksid võitlust vältida ja seega kardad teha midagi mis neid provotseerida võiks (nagu ära jooksmine). Seda ära kasutades üritavad nad sinuga suheldes, sind üha halvemasse positsiooni mängida. Niipea kui sa saad aru, et nende kavatsused on vaenulikud, kasuta esimest võimalust lahkumiseks, sõltumata sellest kas olukord on eskaleerunud või mitte. Kui tundub, et seda võimalust ei teki siis ühel hetkel ja täiesti ootamatult lihtsalt JOOKSE – nii kiiresti kui jõuad ja ära tagasi vaata.

Lõpetuseks

Kui satud ohtlikku olukorda siis ära paanitse ega tegutse mõtlematult. Mõtle alati vähemalt üks samm ette, igat tegevuskäiku alustades peaks olema vastatud küsimusele: “mis ma pärast seda teen?”.

Põhiline erinevus võitleja ja mitte võitleja vahel on vaimne valmisolek haiget teha ja haiget saada. Kui sa saad kõva või valusa tabamuse aga oled reeglite järgi veel elus – ära mine šokki, tegutse ja põgene. Isegi kui sind ootamatult ja ühe hoobiga tapetakse, ära lase enda tujul sellest langeda. Sinu jaoks võib see olla suur löök enesehinnangule või turvatundele. PvP mängijate jaoks see seda pole, nad saavad kogu aeg millegagi pihta ja kaotavad sama palju võitlusi kui võidavad. Selles, et nad sind ründasid, EI OLE midagi isiklikku, see on lihtsalt see, kuidas nad mängivad.

Võitlus võib sulle olla üsna dramaatiline kogemus (või siis mitte). Igal juhul jää rahulikuks ja pea meeles, et see on ainult mäng. Mõnikord õnnestub võitlejatel sind üle mängida, mõnikord sinul neid. Ära solvu või pahanda kui vastaspool on edukas. Võta igat kaotust kui hädavajalikku õppetundi ja ürita oma vigu mitte korrata.

Kui sul lõpuks on piisavalt kogemust ja enesekindlust ning kui PvP sind enam ei hirmuta – lase käia, proovi ennast ohtlikest situatsioonidest välja rääkida/valetada. Väga tihti on see võimalik. Senikaua on aga hea tähelepanu ja kiired jalad sinu parim relv.

  • Kui jätkata artikli mõtet tõhususest, meeldis mulle sel teemal ka Hallsilma trikk käia ringi suur kilp seljal.

    Kuna ma olen kõigil mängudel pea alati relvastamata, võin ka oma kogemuse kirja panna. Ma oma paranoiat nii süsteemseks ajanud ei ole ja põhimõtteliselt on mul suuresti kaks lähenemist:

    Kui relva üldse ei ole, ei tekita see ka võltsi turvatunnet et lahingus mingitki lootust on: seega väldin automaatselt kõiki ohusituatsioone ja sellele eraldi mõtlema ei pea.

    Teine asi, mis tööle hakkab on selline kiire ettevaatusest innustunud vaimukus: pahatihti saab olla lõbus, ohutu, kasulik ja midagi, mida oleks koguni kahju maha tappa, sest et poolt tal pole ja lisaväärtus rollilise omapära näol suur.

  • Ise olen pääsenud ühe korra seetõttu, et tegin oma tapmise võimalikult ebamoraalseks. Täitsin relva ähvardusel kõik käsud ja olin koostööaldis. Pärisin, mispärast mind sedasi kinni võeti ja milles mind ometi süüdistatakse. Kokkuvõttes puistati mind läbi (taskud välja arvata) ning jäeti kinniseotuna maha. Kümme minutit hiljem tapeti kõik mu kaaslased ja tuldi ka minu järele. Jätsin neile mälestuseks läbihõõrutud köie.

    Muidu, PvP'd ei saa tolereerida päris igal larbil. Kõik mängijad peaksid saama mängust ja selle eesmärkidest ühtmoodi aru. Kui on üksteise nottimise mäng siis teadku seda kõik ja kui on ägeda rollimängu larp siis teadku seda kõik. “Ma olen PvP-stiilis mängija” pole mõrvamise vabanduseks, arvan.
    Enamasti on siiski välja kujunenud, millist tüüpi larpidel PvP'd tehakse rohkem ning millistel vähem. Kui püss on laval peab see pauku ka tegema, kas siis metsakollide/zombide/röövlite või kaasmängijate pihta.

  • Oot!
    Oot-oot!
    See kõik on väga asjalik ja põhjalik ja tõene, aga mida ma seal mängul siis teen, kui kõigest põnevast eemale hoian ja ära jooksen kogu aeg?

  • morthgoth

    Esiteks, roll tuleb teha nii, et sellest oleks võimalik ilma liigse pisarate valamiseta loobuda , eriti seiklusmängul. Teiseks, surmaohuga mängule tuleb minna ette sisendatud teadmisega, et surma saada võib olla vägagi lõbus, see annab mõnikord mängule uue põneva pöörde ja piisava initsatiivi korral ägedaid edasi mängimise võimalusi.

    Mitte mängimine lahendus. Soovitan mitte põdeda.

    PvP on paha siis, kui GMid on oma selget mittetolereerimist selle suhtes avalikult väljendanud ja kui mäng on välja kuulutatud sellisena, et PvP mittesoovitatus on arusaadav. Muidu, ausalt öeldes, suur üllatus ja ving ära suremise korral jätab kuidagi kehva mulje.

  • Sa jääd ellu. See võib olla väga arvestatav väljakutse :)

  • AllanBernard

    Kui sa oled enda ümbritsevast teadlik – siis on palju väiksem võimalus juhutapmise või plaanitud mõrva ohvriks langeda. Ja on larpe kus nonsens tapmine (lihtsalt sellepärast, et avanes võimalus) on väga tavaline.

    Põnevuse või mitte põnevusega pole sellel miskit pistmist.

    Ära jooksmist toonitan korduvalt selle pärast, et keegi kes ei ole larbivõitlust süsteemselt õppinud, ei oma PEA MINGIT võimalust treenitud võitleja vastu.

    Kui sa tead mida teed ja PvP ei ole sulle hirmutav – lase käia, mine kahtlaste tüüpidega nurga taha kaasa ja vaata mitu tükki neist, hoopis SINA maha võtad.

  • AllanBernard

    Siis sa tegid kõik väga õigesti. Sa ei asunud mõtetusse vaidlusse, ilmselgelt ülekaaluka vastasega, päästes sellega enda elu esimest korda.

    Sa hoidsid silmad/kõrvad lahti ja kasutasid ära võimaluse põgenemiseks, päästes sellega enda elu teist korda.