Three Dragon Ante

Heikki kirjutab D&D-l põhinevast kaardimängust Three Dragon Ante, mis sobiks mängida ka lookangelastel mõne loo keskel.

Heikki kirjutab D&D-l põhinevast kaardimängust Three Dragon Ante, mis sobiks mängida ka lookangelastel mõne loo keskel.

Kirjutas: Heiki

Traditsioonilisest kaardipakist inspireeritud mängude variandid pole uued. Ka ennustamiskaartidena tuntud tarokikaardid olid algselt mõeldud kaardimängude mängimiseks. Ka D&D konkreetsemalt on neist mõlemast (tavakaartidest ja tarokk) korduvalt inspiratsiooni ammutanud – mitme versiooni Dungeon Master’s Guide’ide maagiliste asjade peatükid on sisaldanud artefakti nimega Deck of Many Things. Teine tuntum tuletiskaardipakk D&D-s on muidugi Ravenlofti mustlaste, Vistani’te, ennustamiseks kasutatav tarokka pakk.

Pole siis ka ime, et kaardimängude ajalookihistust rollimängudes  üha uuesti ekspluateeritakse. On edukamaid katseid, nagu Wizards of the Coasti Three-Dragon Ante, mis kirjelduse järgi küll õnnemäng, kuid omab täiesti mõistlikku strateegiaelementi; on vähemedukamaid, nagu Paizo Harrow, mis mänguna pigem lahja, ennustamiskaartide-rekvisiitidena aga rollimängusessioonil täiesti kasutuskõlblik.

Three-Dragon Ante kaardid kujutavad lohesid ja jagunevad nende tüüpide kaupa – nagu D&D-s ikka, on ka siin rohelised, valged, mustad, kuldsed, hõbedased draakonid, tugevusega ühest kolmeteistkümneni. Igal lohel on ka eriomadus, näiteks panustest raha võtmiseks või kaartide juurde korjamiseks. Lisaks lohedele on pakis ka surelike kaardid, mis ei küüni võimsuse poolest lohede võimsuseni, küll aga ületavad neid kohati oma eriomadustega. Mängijad käivad lohesid kordamööda ritta ja kolme lohe käimise järel (mänguterminoloogias nimetatakse seda „lennuks“) võidab panused kõige suurema kogutugevusega mängija. Kui tugevaid lohesid kätte ei satu, on võimalik sihtida tugevuste kolmikut või värvide kolmikut – või lihtsalt hetke liidrit kaartide eriomadustega kimbutada. Tüüpiline selline omadus nõuab, et keegi sulle oma käest kaarte või raha kohe juurde annaks.

Viimatinimetatud eriomadused teevadki olemuselt lihtsa mängu põnevaks ka tõsimängurite seltskonnale. Dungeons & Dragonsi maailmast pärinevad stiliseeritud figuurid kaartidel ja teemaga hästiintegreeritud mängumehhanismid tekitavad mulje, nagu  mängitaks kusagil klišeelikus kõrtsis raha peale kaarte, ootamaks seda, et kohe-kohe astub nurgast ligi auväärt vanamees ning palub väike teene korda saata. Näiteks 100 gp eest.

Reegliraamatus sisalduvad ka täiesti kõlblikud erireeglid mängu D&D-kampaanias kasutamiseks: nii saab Pick Pockets’i viske edukalt sooritades napsata teiselt mängijalt raha või nõuda seda hoopis Intimidate’iga ähvardades. Mängu uuemad trükid sisaldavad minu teada ka D&D 4. redaktsiooni reegleid, nii ka kohe-kohe lettidele saabuv mängu uusversioon Emperor’s Gambit.

Viimane ning samuti huvitav on asjaolu, et mängu autor Rob Heinsoo on kuulu järgi eesti päritolu mängudisainer, kellele prototüübi idee tuli Havail sukeldudes. Nii et igati väärt mäng. Ise selle kunagi 10 dollari eest ostnuna pean seda üheks paremaks rahapaigutuseks hobisse – mängida on selle eest saadud kindlasti üle 50 tunni.

Vaata ka

Developer’s Notes

Boardgamegeek mängu kohta

  • Kõigepealt vabandan posti hilinemise puhul.

    Teiseks tahaksin postitust mitme nurga alt kommenteerida. Esiteks on see Sisalikule laua-ja rollimängude piiri kompamisel fundamentaalselt piiripostitus. Rohkem lauamängumaks me oma tutvustustes minna ei soovi ja samal ajal on post tänu drägonimaailma ja Eestiga seotusele igati omal kohal.

    Viimati kohtasin Three Dragon Ante mängukaarte nädalavahetusel mängitud Ravenloftimängus ennustuskaartidena. Kuna mul oli mu isiklik Tarokka olemas (või õigemini on mul neid kolm: ostetud, isetehtud ja tollest tehtud.pdf-ist uuesti isetehtud vastupidavam), seda lohepakki väga ei soovinud.

    (Kes tahab mu Tarokkat vaadata: “Tarokka Barovia“)

    Rob Heinsoo on oma nimega juba pikemat aega kohaliku rollimängurahva elevust kütnud. Olen kuulnud näiteks arvamust, et “tal on küll Eesti nimi, aga keegi oli uurinud ja ta ei ole Eestiga seotud”. Päris nii see pole, sest antud artikli tausta uurides leidsin ta blogitud sõjaaegseid põgenikulugusid, kuidas Saksa arstid roosade tablettidega haigeid küttisid ja kuidas üks väga haige tütarlaps väga väsinuks valetati ja seeläbi ellu jäi. Ehk siis selle müüdi puhul: on küll väliseestlane.

    Three Dragon Ante puhul meeldib mulle see, et antud kaardipaki illustratsioonid lubavad mõne mööndusega kaardid tõesti mängusisesteks kuulutada.

  • Tänud heade tähelepanekute eest, Irve! Heinsool on tõesti blogi olemas.

    3.5 lõpuajal ilmunud seikluses Expedition to Castle Ravenloft on Three-Dragon Ante reeglid ühe alternatiivina; ma pole ka kindel, et nad RL-i just liiga hästi passivad.

  • Absoluutselt kohatud olid (pildid ei sobinud isegi seikluse illustratsioonideks). Kasutasin Sword & Sorcery imekaunist Taloni joonistatud Tarokka pakki.