Mis on sinu lemmikrolli taga?
13. mai 2010, postitas irveIrve kirjutab sellest, kuidas meil kõikidel kipub olema rollimustreid, mille väljamängimine on tihti üks põhilisi mängu nautimise põhjuseid.
Kirjutas: Irve
Kui Eesti Eest oli poliitteater, toimus peaaegu kaks kuud enne seda üks poliitlarp, mis kujutas erakonna suurkogu eelseid arutelusid tagatubades ja mille suur mängualguse-puänt seisnes selles, et Keskerakond ja IRL olid oma arutelud samasse hoonesse planeerinud. Mängujärgselt saunas elamusi vahetades tekkis mitu mõtet edasisteks artikliteks. Üks neist jõuab täna ka teieni.
Lemmikrollid sarnanevad
Mõeldes, miks too mäng mulle meeldis, sain aru, et mul on kujunenud selged rollitüübid, mille mängimise puhul ei ole tarvis seda, et ülejäänud mängijad või keskkond kuidagi “hea” mängu teeksid. Kui kehastan tegelast, kel on minu tavasituatsioonist erinev maailmanägemus, võimalus palju süüdimatult rääkida ja siis veel paar detaili: näiteks on tore, kui suudan anda kasulikke ideid või mängida korraga mitmel poolel. Näiteks antud mängul kehastasin venelast, kes jõi end mängu käigus purju ja üritas kõikidele seletada, et kuna eestlased on Tallinnas vähemusse jäämas, peaksid nad harjuma mõttega vene keelest kui teisest riigikeelest. Veider filosoofia ja suur hulk juttu oli garanteeritud.
Nimetasin selle lemmikrollide taga oleva moodustise metarolliks: võib-olla ei ole see kõige täpsem sõna, aga sisuliselt on mu mõte selles, et kui jätta kõrvale kõik maailmasisene ja vaadata rolli käitumise mustreid, on seal taga mingi konstruktsioon, mille võid tõsta ühest mängumaailmast teise. Kui raamatul on narratiiv, siis igal larbitegelasel on metaroll. Mõned metarollid on ilmselt ka klišeedena väljenduvad: hall kardinal, seelikukütt, koomik; mõned ilmselt keerulised nagu “mängu kõige edukam mõõgamees”.
Nagu öeldud, leidsin metarolli, mille ümber saan tekitada suvalistes tingimustes garanteeritult nauditava tegelase. Tõsi: alati ei pea selles kaasnema kõik ennist loetletud detailid; mõnikord satun nautima ka nüansse, mis on väljaspool seda lemmik-metarolli. Samas on karkass, millele kinnitub ajalugu ja arvamused üldpuhkudel sarnased. Seda teadmist saab ilmselt enda huvides mängude üleüldise õnnestumise huvides ära kasutada.
Igaühele oma
Kahtlustan, et meil kõikidel on oma lemmik metaroll
Tehke nüüd väike eksperiment ja võtke lugemises mõttepaus: Kas suudate oma lemmikmängude lemmiktegelased kuidagi ühte patta visata ja püüda neist välja aurutada kõik see, mis ei olnud mängumaailma komponent; siis leida nende kõikide rollide ühise osa? Loodetavasti olete leidnud midagi, millel põhinevat tegelast mängides võiksite mängu nautida ka siis, kui larp ise parajasti kandma ei juhtu. Vähemasti selline teooria mul tekkis. Päris mitme larpari puhul tundub mulle, et neile läheb mäng korda näiteks siis, kui nad saavad kellegi reeta.
Reetmine on kõigest üks näide: usun, et selliseid nauditavaid mänguelemente võiks isegi kokku koguda: kui suudaksime kommentaaridesse piisava hulga destilleeritud lemmikrolle kirja saada, saaks mängujuhtidele omalaadse spikri kirjutada.
Kas minu mõte tundub meetodina mõistlik? Mis on teie lemmikrollide ühisosa? Kas see on kuidagi ajas muutuv?
