Boffermõõgast airsoftini

Madistamine on hulgale larparitele olnud üks meelistegevusi. Lahingutest-duellidest meenub põnevus ja lõbu. Ent kuna üha enam on mängud hakanud toimuma tulirelvadega maailmates, ons larpidel püsside kasutamises mõtet, eriti kui laskmine käib deklaratiivselt.

Madistamine on hulgale larparitele olnud üks meelistegevusi. Lahingutest-duellidest meenub põnevus ja lõbu. Ent kuna üha enam on mängud hakanud toimuma tulirelvadega maailmates, ons larpidel püsside kasutamises mõtet, eriti kui laskmine käib deklaratiivselt?

Kirjutas Attila

Niipalju kui ma larbivõõrastelt inimestelt meie hobi kohta küsinud olen, olen saanud enamasti vastuseks umbes midagi: “Ah see tegevus, mida need poisid Kassitoomel pehmete mõõkadega teevad”.

Jah, boffervõitlus on larbiga üpris tugevalt seotud. Just kuvandis, ehk liigagi palju.

Juhulugejale olgu igaks juhuks öeldud, et pehmismõõklemise ja rollimängu ühisosa on üpris väike. Boffervõitlust tehakse peamiselt lõbu ja adrenaliini pärast. Umbes nagu teatritükis tehakse paar nalja, aga see ei ole üldjuhul etenduse mõte. Kuskilt dragoni foorumist meelde jäänud vestluse järgi on rollimänguline võitlemine võimalik – küll väga vahva, kuid harv nähtus.

Madistamisest muide on tegelikult võimalik hoiduda, nimelt mittevõitlevat (relvitut) tegelast mängides. Või siis rahumeelsele mängule minnes.

Tüüpilisel pseudokeskaegsel larbil annab boffermõõk mängijale võimaluse lüüa kaasa ägedates lahingutes ja kaitsta end verejanuliste metsakollide eest (juhul kui on põhjust üksi metsa hulkuma minna). Terariista omamine annab ka mõningast autoriteeti neile, kellel seda muus osas puudu jääb või lihtsalt on juurde vaja.

Relvad tekitavad sündmusi ning kõigile on ju vaja, et larbil midagi toimuks.

Mis teeb võitluse põnevaks? Võimalus, et võid haavata/surma saada. Võimalus, et vastane laseb jalga. Võimalus särada! Väljakutse! Ootamatud tulemused ja samas on kõik sinu enda käes. Isegi võluritel on äge, sest loitsukotikesi tuleb heita täpselt ja samas võitlejate eest hoiduda.

Nüüd kujutlegem aga, et tõsisesse omavahelisse konflikti satuvad mõned võlurid, kel kõigil on kuuelasuline osutusloits “Sure!”. Sellisel juhul osutub võitjaks ilmselt pool, kes otsustab esimesena vastased teise ilma saata. Kirjeldatud situatsioon juhtub, kui larp toimub kas tänapäeva, sci-fi või muus tulirelvadega maailmas.

Lask-lask! süsteem

Lihtsaim lahendus tulirelvadega mängus on nö lask-lask-süsteem. Kasutatakse relvaimitatsioone või tongipüsse ning teatud distantsilt (10-20m) sooritatud lasu jäljendus loetakse tabatule haavavaks/surmavaks.

Nüüd, kui võrrelda seda bofferlahinguga, siis on ära kadunud peamine lõbu allikas: eksimisvõimalus. Nagu trips-traps-trull 2×2 ruudustikus. Võidab see, kes alustab. Et kaotajal pole lootust, kaob põnevus ka võitjalt.

Ma muidugi ei väida, et lask-lask-süsteemiga ei võiks situatsioonid teinekord täitsa pinevalt kulgeda. Lihtsalt negatiivseid sündmusi olen palju enam pealt näinud.

Igasuguse tapmisega kaasneb alati mitu paha tahku: kellegi roll saab surma, keegi peab leina välja mängima. Surma tihtilugu ignoreeritakse (või kõigest näideldakse leina).

Seega jõudsin mõtteni, et kuna madinalõbu ära kaob, kas ei peaks tulirelvadega maailmas püsse võimalikult miinimumis/nullis hoidma.

On ka variant, kus tulirelvaimitatsioonid on täiesti omal kohal: siis kui relv on osa rollist ja rollimängust (nt. politseinik). Püssi kasutatakse aksessuaarina, mitte oma eesmärkide elluviimiseks.

Tuleb tõdeda – vägivald müüb. Seega mõned positiivsed lahendused alternatiiviks lask-lask-süsteemile ja desarmeerumisele.

Nerf-püssid ja muud sarnased

Esimesi kasutati Kustuvate Päikeste proovimängus ja foorumimuljete alusel väga õnnestunult. Analoogseid pehmiskuulidega püsse on edukalt ka mujal larpidel katsetatud. Ilmselt siseruumimängudeks pea ideaalne. Õues tuleb lõbu realistlikkuse vähenemise arvelt.

Airsoft

Kasutatud Stalkeri mängus ning mõnel väiksemal ilmselt veel. Omad piirid seavad turvalisusnõuded.

Mul on ka tunne, et airsoftilarp tahab senisest erinevat “etiketti”: nii mänguloojatele larpi tehes, kui mängijatele üksteisega suheldes. Põnev maa kindlasti, mida uurida.

Teise rolli tapmine pole olnud kunagi nii lihtne.

  • 1- põmst ainus kaitsevahend mida vaja on prillid, mis peavad _alati_ ees olema. ja siis kaine mõistus ka. 5m pealt näkku lasta ei ole vist kellegi arust mõistlik. relvadel on muidu arisofit mängudes kaugusepiirang ka vastavalt algkiirusele.
    2 – piirid sellele seab siiski hind enamuses. airsofti relv maksab päris palju palju. samas on võimalik mingi 200+EEK eest rentida komplekte ka päris paljudes kohtades.
    3 – kuna relvad näevad ägedad välja reeglina on nende visuaalne eelis bofferi ees märgatav imho.
    4 – tapmise teevad palju lihtsamaks võrreldes boffriga tänu kaugusele. boffriga pead ikka ise lähemale ronima, airsoftiga niidad tüübi 30-50m pealt põõsast maha. selle vastu aitaks vist mitte-nii verejanuliste mängijate kaasamine või ühisvanelast kehastavad NPC-d.