Käsitööliste gild

Hea larbirekvisiidi tegemine nõuab aega, kannatust ja viitsimist. Võib-olla on meil ruumi poole kohaga rekvisiitide tegijatele?

Kirjutas: Irve

Märkan üha sagedamini, et mul pole kostüümide ja muu tarviliku nodi loomiseks ammu enam piisavalt aega. Ühtlasi (kui mõned säravad erandid kõrvale jätta) ei ole ma omatehtud varustusega ka eriti rahul. Tahaks paremini, ilusamini ja vähema vaevaga. Oleks nõus ka maksma ja ma pole ilmselt ainus.

Larbirekvisiite, millele kannataks spetsialiseeruda, on laialt: kõiksugu rõivad, maskid, relvad, turvised, dekoratiiv-esemed ja tehnoloogilise väljanägemisega vidinad; mängukorraldajatel ka dekoratsioonid… Kui rõivad välja arvata, on meil piiritaguse maailmaga võrreldes rekvisiitidega koledal kombel kehvemini.

Suudan praegu välja mõelda ühe firma, kes suudaks mulle ise lateksmaski teha ja nemadki rihivad minust selgelt jõukamat klienti. Ludo müüb läänes tehtud ilusaid lateksmõõkasid sisuliselt lääne hinnaga. Ma tean kellelt saan rõivaid hankida…

See ei ole normaalne: meie seas on täiesti olemas need inimesed, kes hea meelega teeks tasustatud tööd ja kel pole (Vanakaru rammusas väljenduses) “käed persest välja kasvanud”. Meie staarrekvisiitorid on küll olemas, aga teevad asju oma larpidel või endale.

Lühidalt arvan, et kõikvõimalikud pädevad larbi jaoks toredate asjade ehitajad võiks ja peaks leidma viisi oma kraami promomiseks, müümiseks ja üldse oma olemasolust teavitamiseks. Tahaksin propageerida ka mõtet, et vajadus heade rekvisiitide järele ainult kasvab ning puhtalt sellise tellimisvõimaluse olemasolu ja ägedate asjade galerii tekitab üleüldist sünergiat ja lõpuks on meil paremad mängud, sest meil on nii äge nodi.

Choose life. Choose job.

  • Ma hullult fännaks seda, sest ka mul pole eriti aega ning samas tunnen alati hullult süümekaid kui tuttavaid lähen tüütama sooviga et “kuuleoleheaaitamindjateemullesseeasivalmis”.

  • Toetan kahe käega.

    Isegi minu olematu eelarve tingimustes tundub ilusa asja eest kenale inimesele maksmine parema mõttena kui hulk närvirakke ja aega panna küll lõpptulemusena ainult materjalihinnaga kätte võideldud, aga paraku koleda asja tegemise alla.
    Seda enam, et mulle ei paku käsitöö tegemine mingit vaimset rahuldust.

  • On täitsa mõte sellist asja teha, kuid hetkel on sellega raskusi. Kool nimelt Tallinnas ja sepikoda Elvas – keeruline on turviseid sedasi teha.
    Pealegi on turvistega üldse selline lugu, et nende sobivus sõltub ühelt poolt turvisest ning teiselt poolt selle kandja kabariitidest. Keeruline on teha midagi, mis sobiks kõigile…

  • Mul ongi tunne, et mingis osas oleks tarvis ka oskustega käsitööliste nimekirja. Samas on ilmselt tarvilik ka näidiste galerii.

    Praegu tean, et ettevõtlikkusega on säranud Tantsiv Rebane. ( http://tantsiv-rebane.com/ )