Larbi lõpetamine

Kokkuvõte Knutepunkt 2006 aasta artiklist “To Live Happily Ever After — Techniques for Ending a Larp”

Ideed kirjutas Ada Fredelius
Sõnastuse kirjutas Irve

Mõeldes Tartu Jumalate lõpetamisele “mäng on läbi” lahendusega meenus mulle üks pealkiri ja artikkel, mida sõlmpunktide konverentsiseeria materjalidest mäletan. Kuna tegemist oli mulle aktuaalse teemaga, vahendan artikli mõtet.

Mängu korraldades mõtlesime mängu alguse üsna mõistlikult läbi: mängijad saabuvad rollis, briifing on maja ees autos, et trepist alla minnes saaks rolli sisse ja kõrtsireaalsusse sukelduda. Mäletasin, et Kosmose seeria mängul Varjendis oli maailmalülitus sedavõrd täielik, et saanuks hetkega rolliga peale hakata.

Mängu lõpp jäi aga veidi ripakile: teadsime, et ilmselt ühel hetkel püütakse Fenrir kohale kutsuda ja tagasi maasse kinni panna, aga tagantjärele tarkusena oleksime võinud mängul lasta rahulikult loogilise lõpuni rahuneda.

Mis võimalused mängu lõpetamiseks on?

Äkksurm

See variant on fantasy puhul väga levinud. Võiks isegi öelda, et Eestis on tegemist pea ainulevinud mängulõpetamise viisiga. Sisuliselt tulevad ühel hetkel mängujuhid, kes teatavad, et läbi on, tulge rollist välja.

Selle viisi kasutamise kasuks räägib see, kui on mänguala tarvis kiiresti ära puhastada. Põhiliseks puuduseks on see, et rolli sisse elanud mängijad jäävad äkitselt veidi ripakile ja on parajas kimbatuses.

Punane või sinine tablett

Valikuga lõpetamist püüdsime ka Tartu Jumalatesse sisse tuua, kuid erinevatel põhjustel ei tundunud üks valikutest mängijate jaoks ihaldusväärne. Samuti püüdsime valikut pakkuda Koolilarbil, kus mängijatel oli võimalus lahkuda kusagile täiesti võõrasse maailma või jääda kohale: paraku suleti portaal pärast esimese kahe mängija lahkumist.

Tehnilisest küljest tähendab valik seda, et iga mängija otsustab ise kas viib läbi mingi tegevuse: näiteks lahkub mängualalt ja mäng lõppeb kõigi jaoks enam-vähem üheaegselt. Autor toob siin näite mängust, kus mängijad läksid rollis magama ja ärkasid iseendana. Kes soovis mängida, oli kauem üleval.

Füüsiline eraldatus valikuna võib veidi paremini töötada, sest mängijad võivad jääda maailmade vahele, teadmata kas kaasmängijad on mängus või mitte.

Aeg lahkuda

Mängu lõpetamiseks võib kokku leppida massistseeni. Kuna siinmail seda minu mäletamist pidi lavastuslikuna tehtud ei ole, toon näite Rootsist, kus teise maailmasõja mäng lõppes sellega, et punaväelasi kehastavad mängijad jalutasid tehisudusse, kus nad maha lasti. Juunior-LARP lõpetas viimase mängu portaali läbimise episoodiga, mis mõnes mõttes samuti sarnane valikuta ühistegevus oli.

Plussiks võib tuua selle, et mäng lõppeb kõigile sarnaselt ja üheaegselt.

Kokkuvõtteks

Kohalikul koolkonnal on mängude sissejuhatuse ja väljajuhatusega tegelikult üsna palju võimalik originaalitseda. Ma ei tea, et keegi väga kasutaks mängu otses monolooge, etendatud stseene, muusikat või midagi erinevat “hakake nüüd mängima” tüüpi algusest.

Lõpetamisvaliku puhul võib aidata ka küsimus, et kas mäng on pigem kollektiivne või individuaalne kogemus ja millised on mängujärgsed tegevused. Eesti mängu puhul on see kas äraminek või pidu, aga tegelikult annaks ka siin mängida.

Vaata ka