Minu Knutpunkt 2014

Ütlen sissejuhatavalt kohe ära, et see on blogipost täis mu enda isiklikke muljeid, mõtteid, töötubade kokkuvõtteid, kirjeldusi juba olnud/tulevatest larpidest, vahele linke igasugu huvitavatesse kohtadesse. Loodan, et lugeja suudab siit endale huvitava välja noppida.

Etteruttavalt: oli põnev, vahva, meeliülendav ja pisut hirmus. Huvitavaid töötubasid ja loenguid oli palju ja valikute tegemine raske. Kõige ägedamaks tegid asja muidugi inimesed. See esimene tunne, kui ma olin bussis ja mõistsin, et siin on 300 inimest, kellega ma võin mitu tundi järjest larbist rääkida ja nad ei tüdineks ära. Oli kodune ja natuke jube samal ajal.

Oli ilmselt loomulik, et suhtlesin kõige rohkem nendega, kes samuti esimest aastat olid. Paljud teised olid juba eelmistest aastatest tekkinud seltskondadega. See ei tähenda, et mingi õudne killustumine oleks olnud, suhelda sai palju ja paljudega.

Terve tee Gothenburgist konverentsikohta rääkisimegi paari rootslasega larbist. Sõit kestis paar tundi, selle aja jooksul rääkisime KAPO-st, tulevast koolilarbist ja kunagi olnud pikast õudukalarbis ning paarist asjast, mis alles tulemas. KAPO (http://www.kapo.nu/experience.html, http://nordiclarp.org/2013/09/20/kapo-documentary/) oli Taani larp, mis rääkis vangilaagri hierarhiast ja oma inimlikkuse kaotamisest. Kirjelduse järgi tundus väga põnev ja samas väga brutaalne. Kuigi suur osa vastutusest lasub mängijatel, kes peavad tegema palju eeltööd ja järelhooldust ning tekitama endi vahel tugeva usalduse, pole ma kindel, kas ma mängujuhina tahaks sellist vastutust. See pani mõtlema ka sellele, kuidas meie arvates on põhjamaalased tihti liiga kaugele läinud oma ettevaatlikuse, poliitilise korrektsuse ja turvasõnadega jms ning sellest oli ka mulle jäänud mulje, et käiakse mängijatega hellalt ümber. Siis aga mõistsin, et pannes sellised piirid paika, on tegelikult võimalik palju selgemalt ja sügavamalt mängida ka keerulisemaid olukordi (vanglamäng, õudus jms).

Koolilarp (http://nordiclarp.org/event/lindangens-riksinternat-2/) käsitleb hirearhiat internaatkoolis. Sealt jäi kõrva taha see, kuidas neil olid oma tegelaste identiteedid ka sotsiaalmeedias/telefonis, et sai sellist kerget rollimängulist eelmängu ja suhete paikapanemist teha juba enne sõnumite jms abil, kasutades ka teismelistele omast kõnepruuki jne.

Õudukamängu kohta ma pole kahjuks veel infot leidnud, aga kirjeldus oli umbes selline: kestis ligi 6 nädalat, mängiti põhimõtteliselt ennast, aga natuke teistmoodi, igaühte kummitas mingi vaim. Mängijad elasid oma igapäevaelu, aga said aeg-ajalt oma kummituselt sõnumeid või sai kummitus nad üle võtta. Nädalas paar korda toimusid sündmused. Mingis vanas reaktoris oli ka pidev mängukoht, kuhu mängujuhid olid ehitanud ekraanide ja staatikaheliga koha, kus staatikahelist oli võimalik kuulda sõnumeid teispoolsusest (algne mängukutse saadi samamoodi – staatika ja selles kostusid koordinaadid, kui seda väga tähelepanelikult mitu korda kuulata).

Selliste põnevate mõtetega jõudsime kohale. Asukoht oli ilus ja avar, paljude ägedate ruumidega. Tavaliselt oli see vist kristlik laager.

DSCN1250 DSCN1253 DSCN1255

Alguses oli muidugi palju ootamist ja tutvumist ja siis õhtusöök. Toit oli kogu aeg väga hea. Lahe idee oli teha erinevaid laudu erinevate rollimänguliste temaatikatega.

Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman

Pärast muhedat avamistseremooniat oli pisike tutvumislarp nimega „Bussipeatus“. Mängisime ühe sõpruskonna kujunemislugu läbi ajaliselt lahus olevate stseenide, oli huvitav ja päris armas (http://www.electro-larp.com/wp-content/uploads/2013/09/Bus-Stop.pdf).

Edu-larp introduction

Esimesel õhtul käisin ma edu-larpi tutvustusel (hariduslik larp). Tegemist oli kiire ülevaatega sellest, mis on edu-larp, kuidas seda kasutatakse ja kas see töötab, pisut juurde ka haridusteooriaid.

Mõned põnevamad momendid:

Kool, kus suur osa õppest käib läbi rollimängude: http://osterskov.dk/om-os/osterskov-in-english/

The Larp Workshop: http://www.lajvverkstaden.se/in-english/

Inimõiguste, demokraatia jms õpe: http://nordiclarp.org/wiki/Fantasiforbundet

Rollimängu kaudu õppimise eelised:

  • Uudishimu tekitamine
  • Õppimine läbi tegevuse
  • Reaalse elu/oskuste harjutamine
  • Sisemine motivatsioon
  • Suhtlus
  • Narratiiv (mäletame asju lugudena)
  • Jääb paremini meelde

Kasutasime ka sellist asja nagu ’Beehive’ („mesilastaru“), kus mingi loengubloki järel saime mõned minutid, et räägitut lauakaaslastega arutada. Sealt tulid sellised huvitavad mõtted näiteks, et autistlikel lastel võib olla rollimängudest lihtsam õppida teatud asju, sest neil on lihtsam mõista kindlaid reegleid ja ülemängitud emotsioone.

Tekkisid ka mõned küsimused, näiteks, kas see ei võta oluliselt rohkem aega kui muud õppemeetodid ja kas lastele ei või jääda meelde valed faktid, kui tegu on näiteks ajaloolise mänguga. Lektori sõnul see tegelikult säästab kokkuvõtes aega, kui mängud on juba välja töötatud, sest saab palju asju kokku põimida (nt pikaajaline kampaania: Aafrika koloniseerimine. Saab siduda geograafia, bioloogia, ajaloo, matemaatika. Nt ülesanded: uurida, milline on nende alade loodus ja mida saab seal kasvatada, sõlmida kaubanduslepped jne).

Kuidas toimub:

Intro/briifing-mäng-järelbriifing ja järeltöö. Õpe on tsükliline. Vahebriifingu kaudu võib ka jooksvalt tutvustada uusi ideid. Nii on õpilastel lihtsam infot seedida ja nad peavad samas analüüsima, kuidas uus info olukorda muudab.

Järeltöös võib läbimängitu siduda reaalse elu sündmustega. Toimub ka analüüs ja antakse hinnang (mis on õpitud, mida vaja veel õppida).

Larp tuleb disainida vastavalt teemale ja mängijatele.

Veel olulisi momente edu-larpis:

  • Võistlusmoment omavahel või süsteemi vastu
  • Koostöö
  • Loost õppimine

Liigne draama võib ka õppimist takistada (ei jõutagi lahenduseni, hoitakse konflikti üleval).

Larpi kaudu õpetamise eelised:

  • Sobib sotsiaalsete ’pehmete’ oskuste õpetamiseks
  • Mõnedes valdkondades vähemalt sama hea kui tavaõpe
  • Sobib paremini asjast huvitatutele ja ekstravertidele
  • Töötab hästi tavaõppe lisana

Pärast seda põikasin läbi esitluselt ’Gender 101 or how to KP like a Rockstar’, mis oli rohkem väike pingemaandus Knutpunkti vanadele tegijatele (või ka kohalikele ’staaridele’ või eliidile, nagu mõned mulle rääkisid).

„Movement room“ aga oli päris äge ja mõnes mõttes kõiki järgnevaid päevi iseloomustav – palju maas roomamist ja kehalist improvisatsiooni.

Õhtu lõppes minu jaoks natuke tantsides ja ainsa leedukaga vesteldes (meie kohtumine oli päris tore – avamistseremoonial kuulen enda taga reas ’olen siin ainus leedukas’ ja pööran kohe ringi ja ütlen, et olen ainus eestlne, järgnes väike baltimaade fistbump).

REEDE

Oli ülitegus ja asjalik päev. Isegi söögipausid olid täis põnevaid vestluseid ja märkmete tegemist.

Hommik algas võib-olla mitte niiväga asjaliku swingi töötoaga. Aitas mõnusalt hommikul käima tõmmata midagi vinget tehes ja õppides. Päris kiiresti hakkasime kõik juba julgelt tantsima ja umbes kolmandik töötoast üritasime seda siis ka kuidagi larbiks rakendada, tantsisime erinevaid emotsioone, staatust, suhteid jms. Arutasime, kas seda saaks kasutada metatehnikana või näiteks võitluse või intiimsuse markeerimiseks. Mõnes tantsulises larbis oleks tegelikult päris põnev, aga igasse mängu see minu arvates ei sobiks. Väga lõbus oli igal juhul.

DSCN1256

Playing the subtext – siin arutasime, kuidas mängus allteksti, kehakeelt ja viitavat dialoogi (referential dialogue) paremini kasutada. Kahjuks oli töötoa sissejuhatav osa nii pagana põnev, et sisuliseks osaks jäi meil veidi vähe aega.

Sssejuhatus: I – algas väikese liikumisharjutusega, mis kestis üllatavalt kaua, muutus juba peaaegu füüsiliselt raskeks ja samas tekkis mõnus sisseealmine. Liikusime heli rütmis ja töötoa läbiviija instruktsioonide järgi ruumis ringi (ruumitäis džungliolendeid jahtimas, luuramas, põgenemas, varitsemas jne). Kulminatsioon oli päris äge ja jättis sellise hingetu ja samas võiduka tunde sisse.

II – kõigepealt 5, siis 4, siis 3 inimesega väike improvisatsioon. Kõigile pandi ette maskid. Enda maski ei näinud, rääkida ei võinud, helisid võis teha. Maskid olid äärmiselt ilmekad. Sündisid uskumatult põnevad ja humoorikad väikesed lood. Kusjuures dialoogi puudumine andis nii mõnusalt suure tõlgendamisruumi. Viimase grupiga võisime ka rääkida ja siis oli kohe raskem üldse midagi öelda, kõik muutus palju konkreetsemaks.

DSCN1257

Sisuline osa: paar inimest mängisid stseene ja ülejäänud analüüsisid, siis arutasime, kuidas oleks saanud allteksti, kehakeelt ja viitavat dialoogi paremini kasutada. Mingite suurte järeldusteni me ei jõudnud, aga huvitav oli sellegipoolest ja pani mõtlema, kuidas ka ise olla teadlikum ja panna rohkem tähele, mida ma ütlen ja ütlemata jätan, nii oma keha kui kõnega, ning kuidas teiste öeldut hiljem kasutada.

Power games: uurisime võimu, staatust ja nende väljendamist.

Kõigepealt tegime üsna pikalt ülesannet, kus meil olid mõned objektid (4 tooli, laud, pudel) ja üks pidi teistest võimsam olema. Ägedaid ideid oli ja ka see oli huvitav, kui erinevalt inimesed asju tõlgendasid. Kõige suurema konsensuse saavutasime vist kompositsiooniga, kus üks tool juhtis teisi – kõik olid reas ja sees oli väike kumerus.

Siis paigutasime end kõik ruumi, püüdes olla seal kõige võimukamad. Ka huvitavad tuleused. Edasi mõned mängud, kus me oma kohta võimuhierarhias ei teadnud ja pidime sellest aru saama teiste reaksioonide järgi, peamiselt vaid ruumi kasutades.

Lõpetasime juba peaaegu minilarbiga. Minu jaoks olid nii kaks numbrimängu kui lõpumäng üsna ebamäärased, kuna mõlemal korral olin hierarhias pigem keskel ja lõpus lennujaama baaridaam, kes oli peaaegu hierarhiast väljaspool.

See töötuba andis eelkõige ideid, kuidas enne mängu võimusuhteid paika panna ja harjutada ja pisut ka mõtteid, kuidas selleks larbi sees ruumi paremini ära kasutada. Paar väga olulist mõtet tulid veel: staatuse annavad teised, ehk larbis on näiteks raske mängida kuningat, kui teised mängijad ei kohtle sind kuningana; raske on läbi viia mässu, kui hiljem keegi uut valitsejat ei tunnista. Samuti – võim on omamoodi kingitus, miks mitte seda larbis teistele teha? Miks mite pakkuda neile võimupositsiooni? Huvitav tähelepanek oli ka see, et inimesed  ei kipu larpides oma tavalisest sotsiaalsest kohast kaugele (üles või alla) minema ning erinevates mängudes osalejad pigem eeldasid, et on madalamal kui kõrgemal pulgal (võib-olla sellepärast, et kõrgemale sihtides on rohkem kaotada?).

Päras istusime ühe armsa rootsi poisiga kiigel ja arutasime uuesti kõik läbi, kuna ideid oli palju. Oli huvitav, mõnus ja külm (mul polnud mantlit).

Ethics in larp writing: rääkisime eetikast peamiselt larbi Kink and Coffee võtmes, kus oli väga stereotüüpne moslemist tegelane. Arutasime, kas see on üldse vajalik ja õigustatud ja kuidas saaks sama asja teha nii, et see ei oleks häiriv. Seda rolli analüüsides leidsid peaaegu kõik, et tegelane oli liiga karikatuurne ja ühekülgne, et sügavus aitaks. Pakuti ka, et jätta vaid viide ebamäärasele usule, kuna see oli seal oluline aspekt. Tore oli, et keegi ei nõudnud mõnede teemade larbist täitsa välja jätmist. Arvati lihtsalt, et tuleb olla teadlik, miks selline stereotüüp mängus on, järelbriif peab olema korralik ja tegelased mitmemõõtmelised.

Õhtu lõppes larbiga: The Last Hour (http://hoegdall.wix.com/blackbox#!the-last-hour/c15zk). Mängisime väikese grupiga, kellest paljudel oli väga vähene larbikogemus. Asja tegi põnevaks juba see, et ma polnud nii ammu uue seltskonnaga mänginud ja see oli mulle peaaegu esimene larp välismaal. Lõime töötoas kiirelt tegelased ja nende suhted. Tahtsin eriti lootusetut tegelast mängida, aga sain sellise, kes just polnud veel alla andnud (saime kerged põhjad). Siis tegin endale traagilise tausta, millega mu tegelane veel lihtsalt leppinud polnud. Kasutasime palju jututuba (black box). Alustasimegi stseenidega, kus mängisime läbi need hetked, kus meie tegelased otsustasid vastupanuliikumisega liituda.

See oli vist freeform-mäng, sest enamik asju olid markeeritud, kuid see üldse ei seganud. Kui keegi tegi black boxi stseeni, siis ülejäänud mäng seisis ja me vaatasime, kuidas nad seda tegid. Ka ei seganud üldse. Küll aga olid enamik stseene, mis me tegime, üsna rõõmsad. Kontrast muidugi just rõhutas kurbust, aga mind tegi see ikkagi rõõmsamaks.

Kõige südantlõhestavamad stseenid olid ühe meie grupi liikme ja tema samasoolise partneri vahel. Ta mängis nii armsalt lihsalt.

Alguses oli tükk aega süüdistamist ja halamist. Ma üritasin kiiresti oma emotsionaalse trauma läbi mängida. Lõpuks töötas kõik päris hästi. Enamik läks vapralt surmale vastu. Minu tegelane oli küll suht murtud.

Kuigi mäng oli hea ja kõigiga oli tore mängida, tundsin ma töötoas isegi rohkem kui mängu ajal, kuigi ma õudselt oleks tahtnud vastupidist. Mõnel muidu läks ikka silm ka niiskeks jne. Järelbriifing oli ka tore ja kiire, rääkisime oma tunnetest, mõtetest ja mängu käigust. Üks äge üllatus oli ka, mis andis mängule kindlasti lisaväärtust (ma ei hakka välja rääkima, äkki keegi mängib seda kunagi).

Kokkuvõttes oli vägev kogemus. Veider oli, kui aeg-ajalt teisi mängijaid sööklas või mujal kohates tegi süda väikese hüppe: „See inimene on oluline!“ Siis jõudis aju järgi: „Ahjaa, larp“.

LAUPÄEV

Cultural appropriation in larp: ei jäänud terveks ajaks, sest minu jaoks oli teema liiga Ameerika-keskne ja jäi meie perspektiivist kaugele. Palju räägiti näiteks blackface’ist jne.

Küll aga arutati siin midagi põnevat: Afroasiatik – A kung-fu hip-hop, chambarap and samurasta larp: http://www.thomasbe.com/2014/01/27/afroasiatik/

Experience based/focused larp design:

Ideelarpi tehes tuleks alustada sellest, mis kogemust tahetakse mängijale pakkuda. Seda peaks ka kuulutuses väljendama. Parem oleks keskenduda ühele kogemusele, mida saavad kõik mängijad (ja see kogemus olekski suunatud mängijale, mitte tegelasele).

Mood board: larbimeeleolu otsides ja hiljem mängijatele seletades võib koostada mood boardi ehk kogumiku piltidest/esemetest (miks mitte ka muusikast vms), mis mängu meeleolu väljendavad.

Need olid kaks ideed, mis mulle väga meeldisid. Kui kellelgi huvi on, võib siit pikemalt lugeda: http://munthe-kaas.dk/blog/

Enter super reality:

Huvitavad meetodid, mida kasutada kõrgendatud tähelepanelikkuse saavutamiseks näiteks töötoas või enne larpi. Peamisel oli lihtsalt tohutult lõbus. Mõned elemendid olid ka üsna rituaalsed, nii et neid saaks larbis ka rituaalina kasutada (noh, et kui juba peab olema rituaal, siis nii, et tore ka on).

Meeldiv oli, kuidas kõneleja pidevalt ka asja taga olevat teooriat seletas. Püüdsime läbi erinevate harjutuste kõrgendatud tähelepanuga seisundisse jõuda. Tegime erinevaid harjutusi füüsilisel, emotsionaalsel, mõistuslikul ja sotsiaalsel tasandil. Siis mõtlesime ise harjutusi välja ja proovisime neid.

Loetlen siin üles, mis tegime:

  1. Üllatus: kopeerisime oma tegevusi, alustades kergest põlvede nõksutamist, mis eskaleerus selleni, et vehkisime kõik üles-alla hüpates käega lae poole ja karjusime, endal eriti üllatunud näod peas. Nägi väga-väga humoorikas välja.
  2. Füüsiline: hoidsime hinge kinni ja keskendusime suletud silmil oma kehale ja teistele. Eriti huvitav oli see hetk, kus keha tahab õudselt hingata ja siis püüad seda veel pisut edasi lükata.
  3. Emotsionaalne: erinevad näoilmed ja nutmine/naermine – kontrastimoment!
  4. Mõistus: rännak kosmoses oma peas.
  5. Sotsiaalne: I – võõra pikalt kallistamine. II – grupp vs indiviid. Grupp seisis tihedas posus ühel pool, indiviid teisel pool. Siis me kõik puudutasime teda (sündsalt) ja ütlesime häid asju. Suure grupiga päris intensiivne.
  6. See oli suht niisama lõbu pärast, aga tegime väikese Aafrika hõimu laadse hüppamise ja laulmise.

Ülesanded, mille ise välja mõtlesime:

  1. Rühma keskel on üks inimene, kellele räägitakse tema rännak veena. Lõpeb vihmasabinaga (õrnalt sõrmeotstega pealael ja õlgadel toksides ning siis käsi kiiresti alla liigutades, nii et tekib tuul).
  2. Üks isik seisab grupi vastas. Grupp teeb mingi emotsiooni. Isik saab tugevust ja grupi kaugust käega reguleerida. Grupi emotsioon on koguaeg sama, aga allasurutuse aste muutub (nt viha – algab kulmukortsutusega, lõpeb röökimise ja käeviibutustega).
  3. Üks isik väikese grupi keskel, pendeldab ringi, silmad kinni ja käed rinnal risti. Grupp ümiseb. Algab vaikselt ja aeglase liikumisega. Mida rohkem ümin kasvab, seda intensiivsem on ka liikumine.

Keda huvitab, võib siit juurde uurida: http://jakoblacour.com/

Feeling a collective body:

Samuti pigem töötoas kasutamiseks. Sobib hästi sügavama usalduse ja avatuse loomiseks grupi vahel.

Eesmärk oli saada grupina ühine tunnetus. See jäi enamikul saamata, sest kuigi harjutuste lõpuks olime kõik väga avatud seisundis, ei jõudnud me järgnenud arutelus ikkagi grupina mingisse punkti. Midagi oleks veel vaja läinud. Aga üldiselt oli päris võimas.

Soojenduseks käisime lihtsalt ringi ja seda tegime vahepeal ka lõdvestuseks. Siis üritasime paarilist naerma ajada, tehes eriti tobedaid asju. Paarideks jagunemise meetod mulle täitsa meeldis – tuli vaid ringis seistes keegi pilguga leida.

Seejärel tegime peegliharjutusi. Esmalt lihtsalt jäljendasime teist, siis pidid kehad kogu aeg kuidagi ühenduses olema, siis oli juba dialoog, kus me täpselt teist ei peegeldanud, vaid suhtlesime, ning edasi peaaegu nagu tants. Huvitav, kui väga inimesed oma paarilisele keskendusid – teisi ei märgatud põhimõtteliselt üldse, kuigi seisime väga lähestikku. Improvisatsioon oli hea ja iga inimesega kardinaalselt erinev. Tekkis väga tugev sünergia, avatus ja tähelepanu teise inimese suhtes.

The hour of the Rant: Knutpunkti iga-aastane traditsioon, väikesed rant’id erinevatel teemadel. Mõned olid päris head, aga üldiselt ei pakkunud pinget. Mõnus eneseiroonia nordic larpi teemal.

A new edu-larp standard:

Ülevaade ühest edu-larp mudeli arenemisest ja praegu tegutsevast firmast, mis koolitab rollimängude abil erinevate firmade töötajaid.

http://scenarioexpertis.se/

http://scenariosciences.com/

Sellega seoses oli minu jaoks üks huvitavaimaid asju, kui paljud seda oma tööna tegid. Oli palju neid, kes kasutasid larpi hariduses, pakkusid teenusena, disainisid mänge, tegid koolitusi või pakkusid kogemusi. Leidus isegi kerge rollimängulise kallakuga kohtinguteenus. Põnev, et leiud on nii palju nišše.

Saturday night masquerade swapshop party! Viimasel õhtul toimus üle ootuste äge pidu. Tantsiti palju ja ka kostüümide vahetus läks ilusti käima. Palju ilusaid ja erilisi inimesi. Väga kirju seltskond.

Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman
Autor: Sarah Lynne Bowman

Peo tõmbas hästi käima dance-karaoke, kus umbes 50-60 inimest üritsas koos 70-ndate muusikavideote liigutusi järele teha, oli naljakas ja vahva. Isegi paar eesti lugu vilksas läbi.

Hiljem olin restoranis koos posu teiste inimestega ja mängisime Kränkt!-i, pärast eelmist Knutpunkti ühe osaleja loodud kaardimäng. Eesmärgiks on teisi riike võimalikult palju solvata. Ka sellise mõnusa eneseirooniaga tehtud, aga palju sisenalju täis.

PÜHAPÄEV

Blackboxification: viimane loeng, kus käisin, rääkis sellest, kuidas kõneleja tegi larbist Metropolis väiksema ja kiirema variandi jututoa (black boxi) jaoks (http://guyintheblackhat.files.wordpress.com/2012/02/metropolis-larp-fastaval.pdf ). Juba originaallarp ise oli päris huvitav. Selle juures oli silmas peetud saksa ekspressionistlikku kino ning paljud mängijad mängisid objekte linnas (kuna linn oli mängu peamine teema). Aga objektidel oli ka oma tegutsemisruum ja nad said lugu mõjutada (nt tegelane üritas end üles puua – oks murdus) ja mängijad olevat isegi eelistanud asjade mängimist.

Paar asja, mida läbiviija jututoas kasutas: palju väikeseid stseene, stseenid vahetusid kasvava südamerütmiga, erinevad valgused andsid stseenile erineva meeleolu, ühes seinas oli powerpoint, kus oli info stseeni kohta (kes mängib mida, kus toimub, mida stseeniga peaks saavutama). Need aitasid mängu kiiresti ja pause tegemata läbi viia (originaalis pidi vahepeal arutama, kes mängib mida), ent samas võtsid osa vabadust mängijatelt ära.

Lisaks veel Sing it out loud!, millel ma ise ei käinud, aga millest rääkisin pikalt läbiviijaga:

See oli siis töötuba, kus uuriti, kuidas saab teha larpi laulmisega. Kõneleja oli ise teinud muusikali larpi, mis oli ka täisa toiminud. Enne tehti töötubasid, kus harjutati koos laulmist ja tehti ka natuke avavaid mänge jne. Oluline oli, et ei peaks mängus üksi laulma. Mängul oli ka nii, et igal tegelasel oli oma laul, mida ta siis laulis nagu sisemonoloogina, et avada oma tegelast. Saab taustamuusikaga, aga näiteks kitarr on parem, sest seda annab rohkem inimestega kohandada. Kasutatakse erinevaid kokkulepitud märke, näiteks lauluga liitumise märguanne. Mängu sissejuhatuseks ja lõpetamiseks kasutatakse muusikat päris tihti.

*

Sellised olid need neli päeva täis ägedaid inimesi, füüsilisi töötube ja põnevaid ideid. Kõige rohkem andis osalemine julgust ja enesekindlust teha asju teistmoodi ja üldse kaotas seda ’teistmoodit’ ära. Tegelikult on kõik ikka rollimäng ja me kõik teeme sama asja sarnastel põhjustel. Need mõned sisulised või metodoloogilised erinevused ei pea looma mingit meie-nemad asja tegelikult. Samuti toimus kuidagi salaja selline väike maailma avardumine ja sain rohkem teadlikuks sellest, kui palju asju ikkagi kogu aeg toimub. Samas sain ka kinnitust sellele, et tuleb ikkagi lähtuda oma kontekstist ja kõnetada teemasid, mis on südamelähedased.

Oli suurepärane.

Tänan südamepõhjast taaskord kõiki, kes mul aitasid seda hullu mõtet teoks teha:

Irve, Tindome, Kadri, Iti, Taliesin, Arno, Hanna, Ilmar, Martin, Aare ja Die

 

Kokkuvõte Knutpunktist, mõned loengud võeti ka linti:

http://nordiclarp.org/2014/04/07/knutpunkt-2014-summary/

 

Varsti tulevad larpid:

http://clockbottom.com/

www.ofridr.se

http://lastwilllarp.com/

http://www.granland3.se/

http://usa.jollche.se/

Siin allpool veel väga palju:

http://lajvkonvent.se/2014/03/22/lajvpresentationer-2014/

 

Conventionid, festivalid jms:

Larp festival Vilniuses: http://www.metamorfozes.com/

http://nordiclarp.org/event/prolog-2014/

http://www.ropecon.fi/pmwiki/index.php/Blogi/Blogi

http://scenariofestival.se/

 

Larbikalender:

http://nordiclarp.org/calendar/

 

Veel põnevat:

http://www.rollespilsakademiet.dk/pdf/books/book_thewhitewar.pdf

http://walkabout.happeningfish.com/?lang=en

http://www.larplab.tv/larp-lab-2-juggling-fire-at-knutpunkt

Larp ’Beginning’ – terve mäng mängitakse kinniseotud silmadega http://hoegdall.wix.com/blackbox#!a-beginning/cw6b

Raamatud http://nordiclarp.org/wiki/Knutepunkt-books