On tagasi
Jutustava rollimängu reeglid, nipid, maailmad.
Tervist!
Homsel reedel, 13. aprillil toimub Rollimängukeskuses Nurg järgmine mängujuhtide õpituba, kus d6 jutumängusüsteemist ja oma edasiarendustest on lubanud tulla rääkima Lemmit. Ainulaadne võimalus kuulata vanakooli DM’i. Ettekanne lõpeb näidislahinguga.
Algus täpselt kell 20:00.
Vaata ka:
Meenutusi foorumist
GFx süsteemi koduleht
Lohewiki
Seikluse ettevalmistamisel on palju erinevaid lähenemisviise. Ülo kirjutab lähenemist narratiivi seisukohalt – ehk kuidas teha lugu, mis töötaks mängitava seiklusena.
NB! Artikli lõpus on üks uus omaloodud seiklus, mis sobib alustavale mängujuhile jutumängu tegemiseks või selle eeskujul omaenda seikluste loomiseks. “Sada aastat turvalisust”.
Loe edasi “Kuidas kirjutada seiklust, narratiivi seisukohalt”
Paizo tegevjuht Lisa Stevens teatas juuni lõpus, et Pahtfinderi toodete müügimaht on ületanud D&D reeglistiku oma.
Kirjutas Irve
Kuna olen ammu soovinud kirjutada kirjutamise ja lugude jutustamise teooriast, oli rõõm leida, et sellega on keegi juba algust teinud. Ava-artikliks piiluge teksti nimega Struktuur. Antud artikli mõtteid saab täiesti edukalt kanda üle ka rollimängumaailma. Samas on teatud pingespetsiifilisi mustreid, mida jutustav rollimäng teistmoodi teeb. Kuna kirjutamine on teatud määral hasartne, ei saa varjata käe sügelemist. Peatse kohtumiseni samal teemal.
Vaata ka
Zarvik arutab oma blogis sellest, mis on Active Storytelling ja kuidas seda rollimängu lülitada saaks.
Irve meenutab seda kolmapäeviti toimuvat drägonimängu, mille pärast Sisalik neljapäeviti ilmuda ei taha.
Irve kirjutab ühest potentsiaalselt huvitavast, kuid kindlasti vastuolulisest mängujuhtimistehnikast, mida võib nimetada kõrvalepõikeks, vahestseeniks või vaheklipiks ja mis on näpatud arvutimängudest. Ise ta selle peale ei tulnud: tehnika on näpatud raamatust Ravenloft Dungeon Master’s Guide.
Kirjutas Irve
Irve kirjeldab programmi Freemind, mis sobib lugude väljamõtlemiseks ja jooksutamiseks paremini kui dokument Wordis või pahmakas pabereid.
Mängude juhtimine on suuresti mängijatele avastamiseks huvitava maailma pakkumine. Mis aga juhtub siis, kui mängija on sellega juba tuttav: ta on lugenud maailma kirjeldavat raamatut, kuulnud kellegi teise lugusid? Paljudes maailmades on oma väikesed sise-saladused, mille ilmsikstulek on nauditav ja üllatuslik — mida teha, kui üllatus on lahtunud?
Kõik algas raamatuga. Muud mälestused on justkui hägune ja paha udusse keerduv labürinti meenutav tänavate rägastik, on kerge eksida. On valus. Meenutamine on nagu käe sirutamine süstalde ja nugadega täidetud sahtlisse. Sa ei taha meenutada. Aga raamat. See oli etendus. Sa mäletad küll: “Kuningas Kollases”. Oli ball. Mask…