Varjutuul, teadmata päritoluga kvaasijumalik jõud, on erinevad võõrad retkele kutsunud. Nad kohtuvad ühes majajäetud majas, kus korras ei ole kaugeltki kõik.

Omaloodud maailmas toimuv pisilarp. Mängijakohti on 10.

Kuulutus foorumis
Maailma tutvustus

Pealinna jõudnud seikluskond läheb rinda pistma bandiitidega. Samas askeldab teadjameeste komitee, kes läheb uurima maast väljatolknevat musta kivi pahaendeliste punaste nõiamärkidega.

Juuniori seeriat iseloomustab vanuse alampiiri puudumine ning see on mäng, kus on uutel mängijatel võimalik kogenumatelt õppida. Sellele on teretulnud kõik mänguhuvilised. Mängukohta ja tagasi sõidab Tartust buss, ööbimine telkides.

Joonis 1: Kimbatuses number 1 talveperioodil —  iga asi võib-olla Seiklus(!) (Pildil KEK eelmisel mängul)

Vaata ka

Mängukuulutus foorumis
Mängu reeglid
Juunior-LARP lohewikis
Eelmise mängu muljed

Kirjutas Irve

Pean alustama tõdemusega, et Freemind (ja üldse kogu mõttekaardistamine) on tuntavalt laiem, kui rollimängud ja selle tööriista äraõppimine on kasulik ka väljaspool rollimänge. Larbi kontekstis olen seda kasutanud ajurünnakute logimiseks, väljamõeldud episoodide sorteerimiseks ja oma rollide lahtikirjutamiseks. Jutustava rollimängu puhul kasutan seda eeskätt kogu kampaaniale vajaliku jooksva info haldamiseks, mis muidu paberil lipendades järgmiseks mänguks ära kaovad. Laiemalt olen sellega kirjutanud üles ka suvalisi ajurünnakuid, konspekteerinud ja planeerinud loenguid, hoidnud tegemata tööde nimekirja ja bakalaureusetöö viiteid, sisukorda ja ideid.

Miks Freemind?

Freemind oli vastus küsimusele: “kuidas hoida seiklust nii, et ta sassi ei läheks?” Olin proovinud .txt faile ja Wordi/OpenOffice’i dokumente ja selle välja mõelnud, et kerimine on tüütu: tore oleks näha sisukorda ja omada viisi seda analoogselt failipuule lahti- ja kinni klõpsida.

Kataloogipuud meenutava sisukorraga redaktori sain paar aastat hiljem, kui üks tore ameeriklane selle oma tarbeks programmeeris. Umbes kohe, kui tema (ideaalset) programmi kasutada sain, leidsin, et see on ebamugav ja üldse mitte nii roosa kui mu unistus seda oli. (Hiljem sain teada, et selliseid kutsutakse nimega outliner. Võite julgelt googeldada ja testida.)

Freemind pakub tekstist pigem sellist ämbliku moodi asja, mille keskel on ühtne mõte ja sellest hargnevad jooned pealkirjade ja tekstidega. Kui parajasti midagi vaja ei ole, saab kogu alamharu sellel klõpsides (või tühikuga) kinni klõpsida. See võimaldab keskenduda vaid parajasti olulisele ja varjata mõttetu müra. Ühtlasi on vajalikke harusid lihtsam leida kui niisama sisukorrast oleks (mäletan, et see oli ülal vasakult kolmanda all kuskil keskel).

Olgu öeldud, et mõtete kaardistamiseks on ka teisi (vähem vabavaralisi) programme ja et seda saab teha ka pliiatsi ja paberiga (nagu seda algselt tehtigi). Nüüd vaatame kuidas ja mida sellega teha saab.

Esmatutvus

On viimane aeg Freemind alla laadida. Minge, minge, ma siin rahulikult ootan.

Ei. Päriselt ka mine lae alla ja installi ära.

Kui programmi tööle paned, näed kõigepealt nimetut mõttekaarti. Selle keskele kirjuta näiteks “Harjutusi mõttele”, või midagi vaimukamat. Hiirega saad mummu ära valida ja kui too värvi muudab, siis hakkagi lihtsalt klaviatuuri näppima: tekst tekib sinna täiesti ise.

Kuna see üks ring meie mõtteid kindlasti ära ei mahuta, oleks mõistlik tekitada alam-harusid. Selleks on kasutusel nupp “Insert”. Vajuta seda ja tekib uus haru, millele võid nime anda (“Õudsad loomad”). Kui vajutad uuesti “Insert” nuppu (sinna lisa “Koll”), tuleb uus haru tase allapoole.

Harusid saab teha ka parajasti valitud tasemele lisaks: selleks vajuta lihtsalt reavahetuseks “Enter”. Nii saab teha toredaid nimekirjasid: vaata, et “Koll” oleks valitud ja trüki “[enter]Ämblik[enter][enter]Grue[enter][enter]Zombi[enter]“.

Parajasti valitud sõlm vahetub hiirega peale sõites või siis ka noolenuppudega ringi liikudes. Lusti natuke noolenuppudega ja lisa täiesti juhuslikke harusid.

Kui tahad õudsad loomad ära peita (mis on mõistlik mõte), mine hiirega nende peale ja tee klõps. Pärast võid tühikuga neid edasi-tagasi klõpsida.

Harude nihutamine

Mõttekaart peab olema hõlpsal moel ümberkujundatav. Harusid saab hiirega ringi lohistada ja nende järjekorda ja asupaika oma suva järgi ümber tõsta. Lohista zombi kõige õudsamaks loomaks ja tõsta kõik mõttetud harud näiteks vasakule poole.

Mõttetud harud saab kustutada nupuga “delete”.

Kuna olen suur klaviatuuritõhususe sõber, pean mainima, et Ctrl+X, Ctrl+C, Ctrl+V vastavalt lõikavad, kopeerivad ja pasteerivad (hehee), mõttekatkeid ühest kohast teise. Ctrl+noolenuppudega saab samuti harusid edasi-tagasi üles-alla nihutada.

Kui oled mõne nupu unustanud, vajuta harul paremat hiirenuppu: see näitab ära suurema osa olulisematest toimingutest ja mis peamine: kiirklahvide spikker on seal samuti.

Kirjutamise trikid

Haru teksti vahetamiseks hakka lihtsalt kirjutama. Kui tekstile tahad lisada, vajuta “Home” (lisad algusse) või “End” lisad lõppu. Tekita näiteks “Verine Koll” ja “Ajudeta Zombi”.

Mõnikord tahad pikemat teksti sisse toksida: selleks vajuta Alt+Enter: siis tuleb suurem tekstikast kuhu on lausa lust romaani kirjutada. Sealjuures saad selle romaani pärast tühikuga ära peita ja ta ei sega sind enne esmaettekannet üldse.

Nippe

Eelnev repertuaar (salvestamise peate ise välja mõtlema) on praktiliselt kogu algul vajaminev oskuste pagas. Edasine on natuke kogemused ja natuke isiklikud eelistused.

Kui korraldad näiteks larpi, võivad alamteemadeks olla “Tegelased”, “Liinid”, “Rekvisiidid”, “Olme” vastavate nimekirjadega.

Kui kasutan mõttekaarti seikluse tegemiseks on mul harud enamasti: “Seiklejad”, “Kohad”, “Kalender”, “Üldine plaan”, “Arhiiv” ja “Episoodid”. Seiklejate all on tegelaste kaupa jaotatud kogu mängijaid puudutav info, mis neile endile teada ei ole (needuste detailid, keda nad pahandanud on, kes on nende sõbrad).

Üldise plaani alla jäävad asjad, kuhu suunas lugu tüürib ja milline on üldine meeleolu jne. Episoodid on aga konkreetse mängu ettevalmistuseks tehtud ja planeeritud sündmused. Mõned neist jäävad ära ja mõned neist muutuvad (seda kõike saab jooksvalt täiendada).

Kohad on keerulisem: seal on reeglina linnad/külad ja nende all omakorda asutused (näiteks tempel), mille all detailid (näiteks preestri nimi ja tõug ning fakt, et templi all on ämblik), asutustega samal tasemel on ka organisatsioonid ja olulisemad kõrvaltegelased. Selline jaotus laseb vajalikke asju üsna kiiresti üles leida.

Kogemusest ütlen, et kui mõnel harul on üle ~7-10 alamharu, hakkab ülevaatlikkus kannatama ja sisu tuleb grupeerida ja laiali jaotada. Pikema kampaania puhul tekib palju infot, mida enam ei kasuta: need tõstan arhiivi alla jalust ära.

Kokkuvõtteks

Isegi kui Freemind teid rollimängudes ei aita, tasub programm kasvõi katsetamise mõttes ära õppida. See ei võta üle tunni aja, kuid tõenäoliselt teenite selle tunni üsna varsti tagasi. Muidugi oleks mul huvitav kuulda kuidas olete ise sama probleemi lahendanud ja kas on veel midagi analoogset ja kasulikku jagada.

Kordamiseks

Insert: Lisa valitule uus alamharu

Ctrl+Insert: Lisa valitutele ühine eellane

Delete: kustuta valitud

Enter: Lisa uus sama taseme haru

Noolenupud: liigutavad aktiivset sõlmpunkti noole suunas

Tühik: avab ja sulgeb haru

Home, End: lisab harule teksti

Alt+Enter: Suur toimetamisaken

Vaata ka

• Freemind

Erieni kauaaegse mänguseeria järgmine mäng toimub Kassinurmel ja otsib vastust küsimusele, mis saab Halli Kantsi pulma külastanud seikluskonnast edasi. Seiklus jätkub samal ööl peale Hallis Kantsis toimunud pulmi, ajal, millal tasakaal on Erieni maailmast kadunud seoses jumalanna Eldorili hukuga tuledeemon Baali käe läbi. Oodatud on nii uued kui ka vanad tegelased.

Seekordne mäng toimub koos Põhjala Pööripäevaga, kuid on sellest suuresti eraldi. Ööbimine telkides, toitlustamine korraldajate poolt.

• Mängukuulutus drägonis
• Eelmise mängu kommentaarid
• Eelmise mängu pildid

Põhjala pööripäev on iga-aastane rahvusvaheline lahinglarp Kassinurme mägedes.
Kohapeal pakutakse süüa, ööbimine telkides.

• Mängukuulutus drägonis
• Eelmise mängu kommentaarid ja pildid

Mängukuulutus drägonis

“Poolteist kuud on möödunud sündmustest varjuotsal, kus lihtsast gnollijahist sai midagi segasemat ja keerulisemat…”

Traditsioonilises vormis seikluslarp maagia, pehmisrelvade ja seikluskondadega.

Mängukuulutus drägonis
Eelmise mängu muljed
Intervjuu korraldajatega

Kirjutas Attila

Niipalju kui ma larbivõõrastelt inimestelt meie hobi kohta küsinud olen, olen saanud enamasti vastuseks umbes midagi: “Ah see tegevus, mida need poisid Kassitoomel pehmete mõõkadega teevad”.

Jah, boffervõitlus on larbiga üpris tugevalt seotud. Just kuvandis, ehk liigagi palju.

Juhulugejale olgu igaks juhuks öeldud, et pehmismõõklemise ja rollimängu ühisosa on üpris väike. Boffervõitlust tehakse peamiselt lõbu ja adrenaliini pärast. Umbes nagu teatritükis tehakse paar nalja, aga see ei ole üldjuhul etenduse mõte. Kuskilt dragoni foorumist meelde jäänud vestluse järgi on rollimänguline võitlemine võimalik – küll väga vahva, kuid harv nähtus.

Madistamisest muide on tegelikult võimalik hoiduda, nimelt mittevõitlevat (relvitut) tegelast mängides. Või siis rahumeelsele mängule minnes.

Tüüpilisel pseudokeskaegsel larbil annab boffermõõk mängijale võimaluse lüüa kaasa ägedates lahingutes ja kaitsta end verejanuliste metsakollide eest (juhul kui on põhjust üksi metsa hulkuma minna). Terariista omamine annab ka mõningast autoriteeti neile, kellel seda muus osas puudu jääb või lihtsalt on juurde vaja.

Relvad tekitavad sündmusi ning kõigile on ju vaja, et larbil midagi toimuks.

Mis teeb võitluse põnevaks? Võimalus, et võid haavata/surma saada. Võimalus, et vastane laseb jalga. Võimalus särada! Väljakutse! Ootamatud tulemused ja samas on kõik sinu enda käes. Isegi võluritel on äge, sest loitsukotikesi tuleb heita täpselt ja samas võitlejate eest hoiduda.

Nüüd kujutlegem aga, et tõsisesse omavahelisse konflikti satuvad mõned võlurid, kel kõigil on kuuelasuline osutusloits “Sure!”. Sellisel juhul osutub võitjaks ilmselt pool, kes otsustab esimesena vastased teise ilma saata. Kirjeldatud situatsioon juhtub, kui larp toimub kas tänapäeva, sci-fi või muus tulirelvadega maailmas.

Lask-lask! süsteem

Lihtsaim lahendus tulirelvadega mängus on nö lask-lask-süsteem. Kasutatakse relvaimitatsioone või tongipüsse ning teatud distantsilt (10-20m) sooritatud lasu jäljendus loetakse tabatule haavavaks/surmavaks.

Nüüd, kui võrrelda seda bofferlahinguga, siis on ära kadunud peamine lõbu allikas: eksimisvõimalus. Nagu trips-traps-trull 2×2 ruudustikus. Võidab see, kes alustab. Et kaotajal pole lootust, kaob põnevus ka võitjalt.

Ma muidugi ei väida, et lask-lask-süsteemiga ei võiks situatsioonid teinekord täitsa pinevalt kulgeda. Lihtsalt negatiivseid sündmusi olen palju enam pealt näinud.

Igasuguse tapmisega kaasneb alati mitu paha tahku: kellegi roll saab surma, keegi peab leina välja mängima. Surma tihtilugu ignoreeritakse (või kõigest näideldakse leina).

Seega jõudsin mõtteni, et kuna madinalõbu ära kaob, kas ei peaks tulirelvadega maailmas püsse võimalikult miinimumis/nullis hoidma.

On ka variant, kus tulirelvaimitatsioonid on täiesti omal kohal: siis kui relv on osa rollist ja rollimängust (nt. politseinik). Püssi kasutatakse aksessuaarina, mitte oma eesmärkide elluviimiseks.

—

Tuleb tõdeda – vägivald müüb. Seega mõned positiivsed lahendused alternatiiviks lask-lask-süsteemile ja desarmeerumisele.

Nerf-püssid ja muud sarnased

Esimesi kasutati Kustuvate Päikeste proovimängus ja foorumimuljete alusel väga õnnestunult. Analoogseid pehmiskuulidega püsse on edukalt ka mujal larpidel katsetatud. Ilmselt siseruumimängudeks pea ideaalne. Õues tuleb lõbu realistlikkuse vähenemise arvelt.

Airsoft

Kasutatud Stalkeri mängus ning mõnel väiksemal ilmselt veel. Omad piirid seavad turvalisusnõuded.

Mul on ka tunne, et airsoftilarp tahab senisest erinevat “etiketti”: nii mänguloojatele larpi tehes, kui mängijatele üksteisega suheldes. Põnev maa kindlasti, mida uurida.

Teise rolli tapmine pole olnud kunagi nii lihtne.

Usutles Attila

Täpselt kuu aja pärast on mäng. Millest algas mõte midagi midagi taolist teha?

Inwe: Lugesin vanu Keskmaa Ordu foorumi teemasid ning leidsin jutu sellest, kuidas elati Keskmaal pimeduse ajal. Mida nad toiduks tarbisid, millega aega sisustasid. Siis ma kujutasin ette mismoodi oleks elada enne päikese ja kuu loomist.
Mererand, tähed, haldjad – teeme larbi!
Tindome (Hallhulluke): Mina ütlesin jaa.

Aga kontseptsioon ise – mäng ilma intriigide-võitlemisteta.

Inwe: See minu ettekujutus on ilmselt kallutatud, aga arvan, et tollel  pimeduseajal oligi nii.
Tindome: See on sisuliselt Keskmaa taaskehastamine. Neil ei olnud igapäevaelus ju metsikut rünnakut, tapamaja, paanikat. Elasid normaalset elu.

Üks pool mängust saab olema olustikunautimine, aga kui palju te lubate osalejatele huvitavaid rolle, mõelda oma tegelasele juurde veidrusi.

Tindome: Lubame. Väga hea!
Inwe: Kui see meie raamidesse sobib, siis lasku käia

Bofferrelvad võib see mäng koju jätta. Kuidas on ehtsate mõõkadega?

Tindome: Relvi tolle ajastu Keskmaal veel eriti ei olnud. Haldjatel oli vibu ja oli nuga.
Inwe: Kirves ilmselt puulõhkumiseks.
Tindome: Päkapikkudel olid relvad olemas. Otsustasime et kui mängule tuleb mõni päkapikk, kes tahab olla uhke sõdalane, siis suhtleme temaga ja räägime läbi, et millised relvad ja millised mitte.
Aga seni ei olegi meil veel kedagi, kes tahaks mingisuguse terariista kaasa võtta.

Kas larp toimub mängujuhtide juhatamisel või peaks kõik arenema iseenesest?

Inwe: Me ei ole seda veel päris selgeks rääkinud, aga arvan et oleme ise rolliga ja väga ei sekku. Kui tundub, et hakkab igavaks minema, siis eriülesannetega inimesed nügime töösse.

Paar planeeritud sündmust?

Inwe: Meelelahutust.

Kas korraldate seda päris kahekesi või on abilised ka?

Tindome: Korraldamise poole pealt mitte. Paar inimest aitavad muidugi transpordi ja füüsilise jõuga.

Ja kuidas on tööjaotusega?

Tindome: Kui hakata mõtlema siis Inwe teeb kõike natuke rohkem.
Inwe: Ei tee. Minu arust sina kirjutad rohkem, mina joonistan. Ning kui meil on olulisi asju vaja arutada, tuleme MSN’s kokku, räägime natuke ja teeme ära.

Kas kutsusite ka välismaalasi?

Tindome: Soomest üks võibolla osaleb.
Inwe: Ei tekkinud mõtet, et peaks rohkelt välismaalt kutsuma. Võrreldes Beleriandiga tahame teha väga väikest ja väga vaikset asja, mis oleks lihtsalt hea ja tore.
Tindome: Me ei mõelnud ka, et võib tekkida inimestenappust. Ses osas olime natuke liiga sinisilmsed.

Kuidas Keskmaa Ordul üldse läheb?

Inwe: Ei saa öelda, et oleks viimastel aastatel suuri tõuse ja mõõnu olnud.
Tindome: Ärasuremise ohtu ei ole ja massiorganisatsiooniks saamist ei pea ka kartma.

Palju teil endal rollimängukogemust.

Tindome: Drägonit hakkasin mängima 2004. Larpidel hakkasin sihipäraselt käima pärast teist Beleriandi (2007). Ja mulle hakkas meeldima.
Teine Beleriand sai ikka korraldatud väga väikese kogemuse pealt.
Inwe: Drägonit pole mina väga mänginud. Larbiga alustasin 2005 ja olen käinud umbes kümnel mängul. Ma tunnen, et ma pole väga hea rollimängija ja mind on pigem huvitanud Keskmaa elustamine.
Tindome: Mul on tunne et teeme mänge natuke teise põhja pealt kui enamik korraldajaid. Enamasti on korraldajatel esmane motivatsioon teha mäng, kus mängijatel oleks lahe. Meie esmane motivatsioon on tavaliselt…
Inwe: “Vau! Kujutad sa ette, milline Keskmaa välja näeks?”
Tindome: “Proovime! Teeme ära!”
Inwe: Täpselt. Meid ajendab suur armastus Keskmaa vastu.

Larp “Arda tähtede all” toimub 31. juulil ehast koiduni Nõva puhkealal mererannas.
Mängukuulutus
Larbi koduleht

Ambitsioonikas olustikularp neile, kes otsivad larpides sisseelamise täiuseni viimist ja kellele meelib Tolkieni looming. Plaanis on mäng, milles kohtuvad rand, haldjad, päkapikud ja põhjalik ettevalmistus. Mängul puuduvad intriigid ja võitlus: tegemist on puhtakujulise sisseelamisväljakutsega.

Rollid saavad mängijad ise kirjutada – mängujuhid ühtlustavad need maailmaga. Osalejate piirarv on 40.

Vaata ka

Mängu kodulehekülg
Kuulutus foorumis (et oleks aruteluvõimalus viidatud)